Katuse ja korstna ülevaatus enne küttehooaega

Mida saab teha maapinnalt ja aknast vaadates

Enne redeli otsimist tasub majast eemale astuda ja katust tervikuna vaadata — kas rea sees on plekk- või kivikatusel kohti, mis paistavad teistest tumedamad, lohkus või nihkes. Selline koht viitab tavaliselt kahjustatud aluskattele või lahti tulnud kinnitusele.

Binokliga või telefoni suumiga on mõistlik vaadata korstna ülemist osa ja katuseäärt, kuhu korstnaga liitub plekk-liistmik. Sealt tekivad enamik lekkeid, sest liistmiku ja katusekatte vaheline vuuk kulub ajaga.

Kui majal on kaldu räästad või sarikaotsad, vaadake, kas puit on värvi kaotanud, pehmenenud või hallitanud — see näitab, et sinna on pikemat aega vett jäänud.

Mida kontrollida pööningult

Pööningul on kõige lihtsam näha lekkeid, mida katuselt endalt ei märka. Vaadake sarikate ja roovide alt, kas on tumedaid triipe, veejälgi või pehmenenud puitu — need tekivad tavaliselt korstna ümbruse või katuseakna kohalt.

Kontrollige korstna läbiviiku pööningul: korstnapea ümber peab olema tulekindel vahe puitkonstruktsioonist ning krohv või vooderdis terve, ilma pragudeta. Praod korstna kehas pööningu tasandil on üks levinumaid põhjuseid, miks vana maja korsten vajab remonti.

Nuusutage — kui pööningul on tunda tahmalõhna ka väljaspool kütteperioodi, võib korstnas olla lekkiv koht, mille kaudu suits pääseb konstruktsiooni. See on põhjus kutsuda korstnapühkija, mitte proovida ise piiluda.

Korstna välised tundemärgid, mida sügisel märgata

Korstnapea peal olev krohv või tellised näitavad ilma mõju kõige varem. Pragunenud, pudenev või lahtise klopiga krohv laseb vihmavett kivi sisse, kus see külmudes praod suuremaks lõhub — nii tekib nn korstna pragunemine sisemuses, mida väljast ei näe.

Vaadake ka korstnamütsi või -katet: kui see puudub või on kõverdunud, satub korstnasse rohkem sademeid ja lehti kui peaks. Lindude pesad ja lehed korstna suudmes on Tallinna piirkonna vanemates majades sügisel üsna tavaline leid ja need tuleb enne kütteperioodi eemaldada.

• Korstnapea krohv või müüritis ilma pragudeta
• Korstnamüts või -kate korralikult paigal
• Korstna suue vaba lehtedest, pesadest ja rusust
• Plekk-liistmik korstna ja katuse vahel terve ja kinni
• Katuseaknad ja läbiviigud ilma nähtava lekketa

Millal kutsuda korstnapühkija ja millal katusemees

Korstna sisemine seisukord, tõmme ja tahmakiht ei ole midagi, mida saab pööningult või maapinnalt hinnata. Kui majas on kasutusel puuküte, ahi või kamin, tuleks korstna sisu ja tõmme lasta üle vaadata enne kütteperioodi — see on korstnapühkija töö, mitte üldehitaja oma.

Katusemeest on mõtet kutsuda, kui olete leidnud konkreetse kahjustuse: lahti tulnud plekk, pragunenud katusekivi, nihkes korstnaliistmik või niiskusjälg pööningul. Suurema töö puhul, näiteks katuseosa vahetus või korstnapea ümberladumine, tehakse hinnapakkumine pärast fotode nägemist ja see kehtib 30 päeva.

Väiksemad tööd, näiteks lahtise plekiotsa kinnitamine, korstnamütsi paigaldamine või vihmaveerenni puhastus, sobivad hästi tunnitöö alla — Väiketööd algavad 39 €/h, esimene tund arvestatakse täies mahus ja edasi 30-minutiste sammudena.

Korteriühistutele, kus tuleb hooldada mitme maja katuseid ja korstnaid korraga, sobib pigem püsivam kokkulepe: Kontori ja ühistu hooldus algab 49 €/h ja katab regulaarsed ülevaatused ja väiksemad remondid ilma iga kord uut pakkumist küsimata.

Miks on parem see teha enne kütteperioodi, mitte selle ajal

Kui korsten hakkab lekkima või tõmbama halvasti alles pärast seda, kui küte on käima pandud, on remont kiireloomulisem ja sageli kallim — tuleb korraga tegeleda nii kahjustusega kui ka sellega, et majas puudub vahepeal küte.

Sügisel, kuiva ilmaga, on ka katusel ja korstnal töötamine turvalisem ja odavam kui hilissügisel märja plekiga või esimese lume ajal. Kui plaanite katuse või korstna remonti, on mõistlik see kokku leppida enne oktoobrit-novembrit.