Kuidas kaitsta trepikoda ja liftipõrandat remondi ajal

Mida trepikojas ja liftis üldse kaitsma peab

Kõige haavatavamad kohad on trepiastmete servad, käsipuu, tasapindade nurgad ja liftikabiini seinad-põrand. Vanades majades on sageli looduskivist või terrasžokujoonelisest trepp, mida on raske parandada ja mille remont läheb kalliks juba väiksemagi mõra korral.

Paneelmajades on probleemiks pigem seinavärv ja plaatpõrand, mis kriimustub kergesti kipsplaadi või profiili teravast servast. Uusarendustes on trepikojad tihti valge või helehalli viimistlusega, kus iga must jälg paistab kohe silma ja jääb koristamata kujul püsima.

Kuidas katta trepikoda enne vedu

Põranda peale sobib kihiti: esmalt õhuke vahtplast või mullkile, selle peale kõva kartongplaat või spetsiaalne kaitseplaat, mis kannab raskust ega libise. Servad kinnitatakse teibiga, mis ei jäta liimijälge — tavaline pakketeip kahjustab värvitud pinda, kui see hiljem lahti tõmmatakse.

Käsipuu ja nurgad kaetakse eraldi, näiteks vahtplasti ribadega, sest need on koht, kust materjal vedamisel kõige sagedamini vastu läheb. Kui trepikojas on vaip või tekstiilkate, tuleb see kindlasti katta veekindla kilega, sest märg rusikas jätab niiskuse ja mustuse sisse, mida on hiljem raske eemaldada.

Lifti kasutamine remondi ajal

Enamik liftitootjaid soovitab raskete ja teravaservaliste esemete veol kabiini seinad ja põranda katta — paljudel juhtudel on ühistul selleks olemas oma kaitsematid, mida saab laenutada. Uurige seda enne vedu majahalduri või ühistu esindaja käest, mitte pärast probleemi tekkimist.

Kui lifti koormuspiir on ületatud või kabiin liiga kitsas, tuleb suuremad esemed viia trepist, mitte suruda vägisi liftiukse vahelt läbi — see on kõige levinum viis, kuidas uksesiin ja liftikabiini raam kahjustuvad. Pikema remondi ajaks tasub lifti kasutamise aeg naabritega kokku leppida, et vältida tipptunde.

Mida teha enne vedamise algust

Kõige lihtsam on trepikoja ja lifti seisukord enne tööde algust pildistada — kuupäevaga fotod seintest, astmetest ja liftikabiinist annavad hiljem tõestuse, mis kahjustus oli olemas juba enne teie remonti.

Kui remont hõlmab palju vedu ja pikemat perioodi, tasub sellest teavitada ka ühistu juhatust või majahaldajat, isegi kui formaalset kirjalikku luba ei nõuta. See annab võimaluse kokku leppida, millal ja kuidas suuremaid koormaid veetakse.

• Pildistage trepikoda, käsipuu ja liftikabiin enne tööde algust
• Katke põrand kihiti: vahtplast, kaitseplaat, teip ilma liimijäljeta
• Katke käsipuu ja teravad nurgad eraldi
• Uurige ühistult, kas liftil on olemas kaitsematid
• Leppige naabrite ja majahaldajaga kokku vedamise ajad

Kui kahjustus siiski tekib

Kui kriimustus, mõlk või pragu tekib hoolimata kaitsest, on kõige mõistlikum sellest kohe teavitada ühistut ja teha pilt kahjustatud kohast koos kuupäevaga. Vaidluse vältimiseks on parem probleem varakult tunnistada, kui lasta sel ühistu koosolekul üllatusena välja tulla.

Väiksemad kriimustused ja plaadi servade parandused saab tellida väiketöödena, mille hind algab 39 eurost tunnis — see on tavaliselt odavam kui ühistu poolt tellitud remont, mille arve läheb korteriomanikule niikuinii. Suuremad kahjustused, näiteks pragunenud trepiaste või lõhutud liftiuks, vajavad juba eraldi hinnapakkumist.

Kui remont on suurem kui üksikud veokorrad

Kui tegemist on terve korteri remondiga, kus materjali ja rusikat veetakse trepikojast läbi mitu nädalat, tasub kaitse ja veoplaan panna paika juba remondi kokkuleppe osana — korteri remont meie tegijate kaudu algab 180 eurost tööde kohta ja hõlmab ka sellise korralduse läbimõtlemist.

Suurematel ühistutel, kus trepikoja ja lifti seisukorda tuleb jälgida pidevalt, näiteks mitme korteri samaaegse remondi ajal, aitab ka korteriühistu enda tellitud hooldus — kontori ja ühistu hoolduse teenus alates 49 eurost tunnis katab nii ennetava kaitse kui ka väiksemate kahjustuste parandamise.