Kipsplaat või krohv: kumb sobib lae ja seina viimistluseks

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist

Kui sein või lagi vajab uuenduskuuri, on kaks levinud teed: kipsplaadiga vooderdamine või kaadervärskendus märgkrohviga. Mõlemal on koht Tallinna kodudes, aga need sobivad erineva olukorra jaoks. Paneelmaja tasane sein käitub teisiti kui saja-aastase puumaja logisev laudsein, ja valik mõjutab nii tööaega kui ka seda, kui palju tolmu ja lörtsi kodus tekib. Vaatame kipsplaadi ja krohvi kõrvuti ning ütleme, kumba meie tavaliselt soovitame.

Kipsplaat või krohv: kumb sobib lae ja seina viimistluseks

Kuidas kipsplaat ja krohv erinevad

Kipsplaat on kuivehitusmaterjal: plaadid kruvitakse metallkarkassi või liimitakse otse seina külge, vuugid tasandatakse špaklitega ja pind on paari päevaga värvimisvalmis. Krohv on märgprotsess, kus seinale kantakse mineraalne või kipspõhine mass, mis tuleb tasandada, kuivatada lasta ja sageli mitmes kihis üle teha.

Karkassiga kipsplaat loob seina või lae ette õhukese õõnsa kihi, mis lubab sinna vabalt paigutada elektrijuhtmeid, valgustikarpe ja isegi õhukesi torusid. Krohv katab olemasoleva seina pinnale kinni, muutmata seina paksust ega asendit ruumis.

Kipsplaadiga saab ka kiirelt sirge tulemuse ka väga vildaka aluspinna peale, sest karkass rihitakse iseseisvalt loodi järgi. Krohviga tuleb ebaühtlust tasandada materjaliga endaga, mis kulukate erinevuste korral tähendab paksemat ja aeganõudvamat kihti.

Kiirus ja tolm remondi ajal

Kipsplaaditööd on tavaliselt kiiremad: karkass, plaadid ja špaklikihid saab ühe väiksema ruumi puhul teha mõne päevaga, ja tolmu tekib peamiselt lihvimisel, mida saab piirata tolmuimejaga lihvmasinaga. Krohvimine venib kauem, sest iga kiht vajab kuivamisaega ning liiga kiire järgmise kihi pealekandmine lõhub pinna.

Märja krohvi puhul on kodu paar päeva niiskem ja jahedam, mis vanades puumajades kütteperioodil pole alati mugav. Kipsplaadi paigaldus ei too kaasa niiskuskoormust, mistõttu sobib see paremini ka siis, kui elate remondi ajal samas korteris edasi.

Kui ajakava on kitsas, näiteks kolimise või üürniku vahetuse vahele jääv aken, on kipsplaat enamasti realistlikum valik. Meie kipsplaaditööd algavad 28 € juurest tööpõhiselt, olenevalt pinnast ja karkassi keerukusest.

Juhtmete ja torude peitmine

See on koht, kus kipsplaat on selgelt tugevam lahendus. Kui plaanite lisada pistikupesi, peita kaableid või tuua valgustuse süvistatuna lakke, annab karkassi õõnsus selleks ruumi ilma seinu lõhkumata. Elektritööd teeb meil alati kvalifitseeritud elektrik, karkass ehitatakse tema juhtmestiku ümber.

Krohviga saab juhtmeid peita ainult siis, kui need lähevad kanalisse, mis on freesitud olemasolevasse seina — see on tolmusem ja töömahukam variant ning ei sobi hästi kandvatele ega väga õhukestele vaheseintele.

Kui plaanite samal ajal ka torustikku ümber tõsta, tasub see läbi mõelda enne, kui valite viimistluse. Kipsplaat annab hiljem ka lihtsama juurdepääsu, kui midagi tuleb tulevikus avada.

Vana puumaja vs paneelkorter

1930ndate Kalamaja või Nõmme puumaja seinad on tihti ebaühtlased, kohati kaardus laudised või vanad krohvikihid, mis on ajaga pragunenud. Sellisel pinnal on kipsplaadi karkass sageli mõistlikum, sest see loob uue sirge taseme, sõltumata sellest, mis seina taga toimub, ja lubab samal ajal jätta väikese õhupilu tuulutuseks.

Nõukogudeaegses paneelmajas on seinad tavaliselt juba üsna tasased ning väiksemad ebatasasused, praod või lao mõranemine saab hõlpsasti parandada õhukese krohvi- või špaklikihiga. Siin ei ole mõtet ehitada tervet karkassi, kui piisab pinna silumisest.

Erandiks on lagi paneelmajas, kus vahelae liitekohad longavad aastate jooksul — seal aitab kipsplaat sageli paremini kui korduv krohvi ülevärvimine, sest see katab liikumise ühtlaselt.

  • Vana puumaja kõver sein: kipsplaadi karkass annab kiiresti sirge pinna
  • Paneelkorteri väiksem prao või ebatasasus: piisab kohalikust krohvi- või špaklitööst
  • Vahelae liitekohad paneelmajas: kipsplaat katab liikumise ühtlasemalt
  • Niiske ruum nagu vannituba: veekindel kipsplaat või tsemendipõhine krohv, mitte tavaline kipsplaat
  • Kandev sein: ei tohi avada ega nõrgestada kummagi meetodiga, konstruktsiooniküsimustes pöörduge ehitusinseneri poole

Mis maksab rohkem ja mis kauem püsib

Väiksema ebatasasuse silumine krohviga on omahinnalt sageli odavam, kuna materjali ja tööaega läheb vähem kui täiskarkassi ehitamisele. Suuremate pindade või terve toa puhul lähevad hinnad lähestikku, sest kipsplaadi kiirem tööprotsess tasakaalustab karkassi materjalikulu.

Kipsplaadile antud 24 kuu garantii kehtib meie enda töö kohta — kruvitud karkassile, vuukide viimistlusele ja paigalduse kvaliteedile, mitte materjali normaalsele kulumisele. Sama kehtib krohvitöö kohta: garantii katab meie tehtud töö, mitte seda, kuidas maja edasi käitub.

Suuremate tööde puhul, kus soovite kogu toa üle vaadata — kipsplaat, krohv, hiljem värv —, anname fikseeritud hinnapakkumise pärast kirjeldust või fotosid, ja see hind kehtib 30 päeva.

Kumba meie tavaliselt soovitame

Kui sein või lagi on väga ebaühtlane, plaanis on juhtmestikku peita või ajakava on kitsas, valime tavaliselt kipsplaadi. Kui tegemist on paneelkorteri väiksema praoga või soovite lihtsalt olemasolevat pinda värvimiseks ette valmistada, on kohalik krohvi- või špaklitöö odavam ja piisav lahendus.

Pärast kipsplaadi paigaldust või krohvimist järgneb enamasti värvimine — selle teeme samuti ise, meie maalritööd algavad 12 € juurest tööpõhiselt. Kui tegemist on suurema remondiga, kus need tööd käivad käsikäes teiste muudatustega, sobib see korteri remondi paketti, mis algab 180 € juurest.

Ebaühtlase või juhtmeid varjava seina puhul valige kipsplaat, tasase pinna väiksemate vigade parandamiseks piisab tavaliselt krohvist või špaklist.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist