Kuidas hoida remondi ajal tolm ja praht kontrolli all

Millised tööd tekitavad kõige rohkem tolmu

Kõige rohkem peent tolmu tekib kipsplaadi lihvimisel, betooni või krohvi puurimisel ning vana plaadi mahavõtmisel. See tolm on piisavalt peen, et läbida ukseavasid, pistikupesasid ja isegi kergemaid tekstiile, ning laskub pindadele tundide, mitte minutite jooksul.

Lammutustööd — vaheseina eemaldamine, vana põranda üleskangutamine — tekitavad lisaks tolmule ka jämedamat prahti, mida tuleb hiljem käsitsi ära vedada. Selliste tööde puhul tasub kohe alguses arvestada, kuhu praht ajutiselt koguneb ja kuidas see majast välja saab.

Kui plaanis on suurem ümberehitus, kus segunevad mitu tööliiki — kipsplaat, põrand, elekter —, on mõttekas kaaluda tervikliku korteri remondi tellimist, sest siis tuleb tolmukaitse ja jäätmekäitlus paketina, mitte iga tegija enda lahendusena.

Kuidas tööpiirkond enne alustamist sulgeda

Ukseavad tuleb katta kilega, mis on kinnitatud teibiga otse ukseraami külge, mitte lihtsalt riputatud. Kaubandusest saab osta spetsiaalseid tõmblukuga tolmutõkkeid, mis võimaldavad tööruumi vahet sisse-välja käia ilma kilet iga kord lahti rebimata.

Vanades Kalamaja ja Nõmme majades on uksepiidad sageli ebatasased ja aknad kehvasti tihendatud, seega tasub kontrollida ka põranda ja ukseraami vahelist pilu — sinna käib kitsas teip või vahtriba. Paneelmajas on kriitiline koht ventilatsiooniava tööruumis: see tuleb sulgeda kilega ja teibiga, sest muidu levib tolm läbi šahti teistesse korteritesse.

Kui töö kestab mitu päeva, tasub piiritletud ala uuesti üle vaadata iga hommik — teip lõtvub, kile rebeneb nurkadest ning need kohad on täpselt sealt, kust tolm hiljem leiab tee välja.

Ventilatsioon ja alarõhu tekitamine

Tolm levib õhuvooluga, seega on kasulik tekitada tööruumis kerge alarõhk: üks aken tööruumis kinni, üks aken naaberruumis või koridoris veidi lahti, nii et õhk liiguks tolmuse ala poole, mitte sealt välja. See on odav ja tõhus võte, mida sageli unustatakse.

Tolmuimeja, millel on ehitustolmu jaoks sobiv filter (H-klassi filtriga tööstuslik tolmuimeja), ühendatuna otse lihvimismasinaga vähendab õhku paiskuva tolmu hulka märkimisväärselt. Tavaline kodune tolmuimeja ajab peene tolmu lihtsalt läbi enda tagasi õhku.

Pärast iga tööpäeva tasub tööruumi tuulutada vähemalt pool tundi, enne kui kile eest ära võtta ja ülejäänud korterisse minna.

Põrandate ja mööbli kaitsmine

Enne tööde algust tuleb põrand katta kahekihiliselt: alla papp või kartongplaadid, peale tugev kile, mille servad teibitakse seinaäärde kinni. Ainult kilest ei piisa, kui peale kukub tööriist või plaaditükk — papp amortiseerib löögi ja hoiab ära parketi kriimustamise.

Mööbel, mida ei saa ruumist välja viia, tuleb katta kilega ja teibiga korralikult sulgeda, mitte lihtsalt lina peale visata. Riidekapid ja sahtlid tasub sulgeda teibiga, sest tolm leiab tee ka väikestest pragudest.

Kui remondi käigus vahetub ka põrandakate ise, tasub kaaluda seda tellida põrandatööde teenusena — nii jääb vana katte eemaldamine ja jäätmete äravedu tegija hooleks, mitte omaniku enda kanda.

Ehitusprahi kogumine ja äraveo kord

Ehitusjäätmed — kipsplaadijäägid, vana plaat, krohvitükid, puiduprügi — ei kuulu tavalisse olmejäätmete konteinerisse. Enamikus Tallinna ja Harjumaa omavalitsustes tuleb need viia jäätmejaama või tellida vastav konteiner, sõltuvalt koguse suurusest.

Korteriühistu majas tasub enne remondi algust teavitada juhatust või haldajat, sest paljudes majades on kokkulepe, kust ja millal võib prahti trepikojast läbi vedada, ning suuremad kogused vajavad tavaliselt eraldi konteinerit, mitte maja enda prügimaja.

Täpsed reeglid, mahupiirangud ja jäätmejaamade asukohad erinevad omavalitsuseti, seega tasub kontrollida kohaliku omavalitsuse või jäätmekäitleja kodulehelt, mis kehtib täpselt teie majale.

• Koguge jäämed kohe suurtesse tugevatesse kottidesk, mitte hunnikusse põrandale
• Eraldage teravad ja rasked jäägid (plaat, klaas) pehmematest, et kotid vedamisel ei rebeneks
• Küsige haldajalt või ühistult, kas trepikojas on kokkulepitud ajad prahi vedamiseks
• Suurema koguse puhul tellige konteiner enne tööde algust, mitte siis, kui praht juba korteris on

Kõige levinum viga ja millal kutsuda abi

Kõige levinum viga on alustada lihvimist või lammutamist ilma tööpiirkonda korralikult sulgemata, lootuses «teha kiiresti ja siis koristada». Peen tolm jõuab niiskesse voodipesusse, elektroonikasse ja ventilatsiooni juba esimese tunni jooksul ning selle koristamine võtab hiljem kordades kauem aega kui eelnev kaitse.

Kui töö hõlmab kipsplaadi paigaldust ja lihvimist suuremas mahus, tasub kaaluda kipsplaaditööde tellimist tegijalt, kes toob kaasa tolmuvaba lihvimissüsteemi — see on eriti mõistlik, kui korteris elatakse remondi ajal edasi.

Kui tööde käigus paljastub, et sein on kandev või tuleb ligi gaasitorustik, tuleb peatuda ja pöörduda vastava eriala spetsialisti poole — kandvat konstruktsiooni ei tohi omal käel muuta ja gaasitöid ei tehta ilma selleks pädeva isikuta.