Mida teavitada korteriühistut enne remonti alustamist
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist
Remondiluba on üks teema, aga sellest tulenevad kohustused on teine. Isegi kui teie plaanitav töö ei vaja ametlikku luba, ootab korteriühistu tavaliselt, et teavitaksite juhatust või haldajat enne suuremat müra tegevat tööd, lifti kasutamist raskete materjalide vedamiseks või ühiskasutuses olevate püstikute juurde pääsemist. See juhend käib käsikäes lubade teemaga ja keskendub igapäevasele suhtlusele: kellele helistada, mida öelda ja mis ajal tööd teha, et maja elu häirimata korras remont läbi viia.

Kellele ja millal remondist teada anda
Enamikus Tallinna korterelamutes on juhatus või majahaldur see, kelle poole esimesena pöörduda. Isegi lihtne teavitus, et alustate köögi- või vannitoaremonti ja töö kestab näiteks kaks nädalat, aitab vältida hilisemaid kaebusi ja küsimusi, kust müra tuleb.
Kui maja teenindab kinnisvarahalduse firma, on tavaliselt olemas kontakt või e-post, kuhu remondist teatada. Väiksemates ühistutes piisab sõnumist juhatuse liikmele või teatest naabrite gruppi. Küsige kindlasti, kas ühistul on oma kodukorra dokument — seal on sageli kirjas täpsemad reeglid mürakellaaegade ja ühiskasutuse kohta.
Mis kellaajal tohib müra tekitavat tööd teha
Üldine tava Eesti korterelamutes on vältida valjut tööd hilisõhtul ja varahommikul ning pühapäeviti hoiduda suuremast mürast üldse. Täpsed kellaajad erinevad majati — ühes ühistus on lubatud argipäeviti kella 8–19, teises kitsamalt. Kindlaim viis on küsida see otse juhatuselt, mitte eeldada.
Trellimine, seinte lõhkumine ja põrandate lihvimine on need tööd, mis naabreid kõige rohkem häirivad. Kui teate ette, et töö võtab mitu päeva, tasub sellest naabritele ka isiklikult või maja infotahvlil teada anda — see ei ole kohustuslik, aga hoiab suhted heana.
- Küsige ühistult kehtivad mürakellaajad enne tööde algust
- Vältige valjut tööd argipäeval enne kella 8 ja pärast kella 19
- Pühapäeval ja riigipühadel hoiduge suuremast mürast
- Teavitage lähinaabreid, kui töö kestab üle ühe päeva
Lifti ja trepikoja kasutamine materjalide veoks
Kui remondi käigus tuuakse majja ehitusmaterjale või viiakse välja vana sanitaartehnikat, tasub uurida, kas lift vajab kaitset või kas selle kasutamiseks raskete koormate jaoks on ühistul eraldi kord. Mõnes majas tuleb lift eelnevalt broneerida, et teised elanikud saaksid samal ajal tavapäraselt liikuda.
Trepikoja seinte ja põrandate kaitsmine transpordi ajal on lihtne viis vältida hilisemat vaidlust kahjude üle. Kartongist või kile põrandakate paari euro eest säästab hiljem selgitamise, kes trepikoja ära kriimustas.
Prügi ja ehitusjäätmete äravedu
Tavaline olmeprügikonteiner ei ole mõeldud ehitusjäätmete jaoks — kips, plaadid, vana parkett ja pakendid täidavad selle kiiresti ning tekitavad probleeme kogu majale. Suuremate koguste puhul tuleb tellida eraldi jäätmekonteiner või viia jäätmed ise jäätmejaama.
Uurige ühistult, kas majal on kokkulepe, kuhu ehitusjäätmete konteinerit ajutiselt paigutada, sest tänavale või parklasse jätmine vajab tavaliselt eraldi kooskõlastust linnaga. See on üks neist asjadest, mida on lihtsam eelnevalt kokku leppida kui hiljem selgitada.
Ühiskasutuses olevad püstikud ja tehnosüsteemid
Vee-, kütte- ja kanalisatsioonipüstikud kuuluvad tavaliselt ühistu vastutusalasse, isegi kui need jooksevad läbi teie korteri. Kui remondi käigus tuleb neile juurde pääseda — näiteks vahetada püstiku juures olevat sulgurit või paigaldada uus haru —, tuleb sellest ühistut teavitada ja sageli on vaja ka naabrite korteritele ligipääsu, kui torustik on ühine.
Vee kinnikeeramine maja tasandil mõjutab teisi korteripere ning selle aja peab ühistuga kokku leppima ette. Meie torutööde meeskond tuleb Tallinnas ja Harjumaal appi, kui vaja vahetada segisteid, sulgureid või teha muid torutöid, ja oskab öelda ette, kui kaua vesi kinni peab olema.
- Selgitage välja, kas kavandatav töö puudutab ühiskasutuses olevat torustikku
- Andke ühistule teada, kui vaja on korraks vesi majas kinni keerata
- Küsige naabritelt luba, kui vajate juurdepääsu nende korterile
- Fikseerige kokkulepitud aeg kirjalikult, näiteks e-kirjaga
Mida teha, kui töö on väike ega vaja luba
Mitte iga remont ei vaja ühistu ametlikku nõusolekut ega ehitisregistrisse kandmist — kapi paigaldus, seinavärvimine või kraani vahetus on tavaliselt lihtsalt teavituse küsimus, mitte loataotlus. Sellistel puhkudel piisab lühikesest sõnumist juhatusele, eriti kui töö kestab paar tundi ja tekitab natuke müra.
Väiksemate tööde puhul, kus käib kohapeal ainult üks meister paar tundi, on abimeistri tunnitöö 39 €/h alates hea valik — ei pea otsima ise mitut spetsialisti ega muretsema pikema graafiku kooskõlastamise pärast ühistuga.
Kui remont on suurem ja vajab plaani
Suurema korteriremondi puhul, kus vahetuvad torud, elekter ja pinnakatted korraga, tasub ühistule anda juba enne tööde algust ülevaade ajakavast — see aitab neil vastata küsimustele, mis naabritel tekkida võivad. Meie korteri remondi teenus (alates 180 € tööst) algab alati kirjelduse või fotode põhjal tehtud pakkumisega, mis annab ka teile endale selge pildi, mis ajaks mis tehtud on.
Kirjalik ajakava, isegi lihtsana koostatud, aitab ühistul ja naabritel remondiga leppida ning annab teile endale tõestuse, kui keegi hiljem küsib, miks trepikojas nii kaua müra oli.
Enne remondi algust uurige ühistu kodukorda ja andke juhatusele teada müra, lifti kasutuse, jäätmeveo ja ühiste torustike osas — see hoiab suhted naabritega korras.