Millised remonditööd nõuavad kortermajas kirjalikku nõusolekut

Miks korteriühistu üldse kaasa rääkima peab

Kortermaja pole eraldi korterite kogum, vaid üks ehitis, kus kandekonstruktsioonid, püstakud, katus ja fassaad on kõigi omanike ühine vara. Kui üks korteriomanik teeb muudatuse, mis mõjutab neid ühiseid osi, mõjutab see paratamatult ka teisi korterid.

Seetõttu on korteriühistul õigus ja kohustus jälgida, et keegi ei teeks midagi, mis seab ohtu maja konstruktsiooni, teiste korterite veevarustuse või maja üldilme. Kirjalik nõusolek on viis see kokkulepe fikseerida, nii et hiljem ei teki vaidlust selle üle, kas luba oli või ei olnud.

Millised tööd tavaliselt vajavad kirjalikku nõusolekut

Kõige selgemad juhtumid on need, kus tegemist on maja ühiste konstruktsioonide või süsteemidega. Kandekonstruktsiooni puudutavaid töid me ise ei tee ja soovitame selliste plaanide korral pöörduda ehitusinsener või -projekteerija poole juba enne ühistuga rääkimist.

Torustike puhul on kriitiline vahe korterisisese toru ja püstaku vahel. Oma korteri siseste torude vahetus on tavaliselt teie enda otsustada, aga püstaku (stояки) juurde puutumine mõjutab kõiki korstnat pidi ühendatud kortereid ja vajab peaaegu alati ühistu nõusolekut, sageli koos konkreetse aja kokkuleppega, millal vesi majas kinni keeratakse.

• Kandva seina või -konstruktsiooni muutmine
• Püstakute (vee-, kanalisatsiooni- või küttetorustik) vahetus või ümberpaigutamine
• Rõdu klaasimine, piirde vahetus või rõdu välisilme muutmine
• Fassaadi, akende välismõõtude või välisukse muutmine
• Ventilatsioonišahti või korstna kasutuse muutmine
• Ühiskasutuses oleva trepikoja pinna hõivamine või muutmine

Millest piisab lihtsast teavitusest

Suur osa tavapärasest remondist ei vaja ühistu kirjalikku nõusolekut, aga viisakas on siiski naabreid ja majahaldurit teavitada, eriti kui töö tekitab müra või ajutist ebamugavust. Siia kuuluvad põranda- ja seinakatete vahetus, mittekandva vaheseina lisamine või eemaldamine korteri sees, köögi- või vannitoamööbli vahetus ilma torustikku puutumata.

Teavitus on mõistlik teha kirjalikult, näiteks e-kirjaga ühistu esindajale või teatetahvlile, kus on kirjas tööde algus- ja lõppkuupäev ning eeldatav mürarikas periood. See ei ole formaalne luba, aga annab ühistule ülevaate ja väldib hilisemaid arusaamatusi.

Müra ja tööaeg kortermajas

Puurimist, löökvasarat ja muud valjut tööd tehakse tavaliselt argipäeviti hommikust õhtuni, nädalavahetusel lühema akna sees või üldse mitte. Täpne kellaaeg ja nädalavahetuse reegel on igal majal veidi erinev — mõnel majal on kodukorras kirjas konkreetsed kellaajad, teisel mitte, ja see tasub üle küsida majahaldurilt või ühistu juhatuselt enne tööde algust.

Kui plaanite mitmepäevast remonti, on mõistlik panna trepikotta teade koos kuupäevadega. See ei ole seadusest tulenev nõue, vaid tava, mis hoiab naabrisuhted korras ja väldib kaebusi ajal, mil tegelikult on kõik reeglipärane.

Kuidas nõusolekut praktikas taotleda

Enamikul ühistutel on juhatus või majahaldur, kelle poole pöörduda kirjaliku avaldusega: mis tehakse, millises ulatuses, kas puudutatakse ühiseid süsteeme, ja soovitud ajakava. Suuremate tööde puhul, näiteks rõdu klaasimine või fassaadiga seotud muudatus, tasub kontrollida ka ehitisregistrist, kas majal on juba ehitusluba või kas planeeritav muudatus vajab uut menetlust.

Kui te ei tea, kas oma plaanitav töö kuulub nõusolekut vajavate hulka, on lihtsaim viis kirjeldada see meile või küsida otse ühistult — pigem küsida üle kui alustada tööga, mis tuleb hiljem lõpetada. Meie väiketööde ja torutööde tellimuste juures aitame öelda, kas tegemist on tüüpilise korterisisese tööga või millegagi, mis puudutab maja ühiseid osi.

Kus meie abi lõpeb ja kust algab spetsialist

Elektritöid teeme kvalifitseeritud elektriku kaudu, aga gaasitöid me ei tee ja kandvat konstruktsiooni ei puutu — need suunatakse alati vastava ala spetsialisti juurde juba enne tööde algust. Korteri remont algab meil 180 eurost tööde eest, väiksemad tööd 39 eurost tunnis ja torutööd 45 eurost tunnis, kuid suuremale tööle anname alati fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva.

Kui teie plaan puudutab maja ühiseid konstruktsioone või süsteeme, on kõige kindlam esimene samm rääkida ühistuga, mitte alustada tööga ja hankida nõusolek tagantjärele. See säästab aega ja väldib olukorda, kus juba tehtud töö tuleb hiljem osaliselt lahti võtta.