Miks lihtne remont ühistus venib ja kuidas asja kiiremini liikuma saada

Kes ühistus mida otsustab

Korteriühistu juhatus tegeleb igapäevase haldamisega ja saab tavaliselt ise otsustada jooksva hoolduse üle — lambipirni vahetuse, väikese torulekke, ukselingi remondi või prügimaja koristuse. Selleks ei ole vaja üldkoosolekut, sest need kuluvad eelarvest, mis on juba varem kinnitatud.

Üldkoosoleku hääletust vajavad suuremad kulutused, mis mõjutavad ühisvara olulisemalt või lähevad üle igapäevase eelarve raamidest — näiteks katuse vahetus, fassaadi soojustamine või liftide uuendamine. Piir nende kahe vahel on ühistu põhikirjas ja igal ühistul veidi erinev.

Kui teile tundub, et lihtne asi venib põhjuseta, tasub esimesena küsida juhatuselt, kas tegemist on üldse hääletust vajava küsimusega, või on see lihtsalt jäänud tegemata.

Mis vajab tavaliselt kooskõlastust või luba

Kandvate konstruktsioonide muutmine, rõdu sulgemine, akende vahetus fassaadil nähtaval kujul, gaasitorustiku muutmine või korteri siseplaneeringu muutmine, mis mõjutab kommunikatsioone — need vajavad tavaliselt kooskõlastust ühistuga ja sageli ka ehitusteatist või -luba kohalikust omavalitsusest. Kandvate konstruktsioonidega ja gaasitöödega me ise ei tegele, nende jaoks tuleb pöörduda vastava eriala spetsialisti poole.

Enne suuremat plaani tasub kontrollida ehitisregistrist, mis hoone kohta juba kirjas on, ja küsida Tallinna linnalt või valla ehitusametilt, kas konkreetne muudatus vajab teadet või luba. See on kiirem ja odavam kui hiljem probleeme lahendada.

Ühisruumides — trepikojas, keldris, katusel — tehtav töö kuulub ühistu vastutusalasse ka siis, kui see näib väike. Korteriomanik ei saa neid ise parandada ega parandajat kutsuda ilma juhatuse teadmata, isegi kui kavatsus on hea.

Mürarahu ja tavapärased kodukorra reeglid

Enamikus Tallinna korterelamutest kehtib kodukorras öörahu, tavaliselt öösel ja nädalavahetuse hommikuti — täpsed kellaajad on igal ühistul erinevad ja need leiab kodukorrast või ühistu teadetetahvlilt. Remonditöid, mis tekitavad müra (puurimine, löökide tegemine), tuleks teha päevasel ajal ja mõistlikus mahus.

Kui plaanite pikemat remonti, on tava sellest naabreid ette teavitada — kas paberil trepikojas või ühistu infokanalis. See ei ole seadusest tulenev kohustus, vaid tava, mis hoiab suhted korras ja vähendab kaebusi.

Kuidas oma taotlust juhatuse ees kiiremini liikuma panna

Juhatuse liikmed on tavaliselt vabatahtlikud, kes tegelevad ühistuga põhitöö kõrvalt, ja seetõttu venib vastus tihti mitte tõrksuse, vaid ajapuuduse tõttu. Kõige kiiremini liigub edasi taotlus, mis on konkreetne, kirjalik ja sisaldab juba pisut infot töö ulatuse kohta.

Kui probleem on turvalisuse või vara kahjustumise küsimus — näiteks lekkiv toru keldris või lahtine käsipuu trepikojas — tasub seda taotluses selgelt nimetada, sest sellised küsimused peavad juhatuse jaoks tavaliselt kiiremini reageerimist saama kui kosmeetilised soovid.

Kui juhatusel puudub aeg või oskus tööd korraldada, saab ta pöörduda ka meiepoole otse — meie kontori ja ühistu hooldusteenus (alates 49 €/h) katab just selliseid jooksvaid töid, ning suuremate torutööde puhul (alates 45 €/h) saab juhatus küsida fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva.

• Kirjeldage probleemi konkreetselt: kus, mis, kui tõsine
• Lisage foto, kui see on võimalik
• Märkige, kas tegu on turvalisuse või vara kahjustumise riskiga
• Küsige juhatuselt selgesõnaliselt tähtaega, mil asjaga tegeletakse
• Pakkuge välja lahendus, näiteks konkreetse teenusepakkuja kontakt

Millal tasub korteriomanikul asi enda kätte võtta

Korteri sees olevad tööd — oma torustiku osa, oma seinad, oma elektrisüsteem korteri piires — on korteriomaniku enda vastutus ja neid saab tellida ise, ühistu nõusolekut küsimata, kui need ei mõjuta ühiskommunikatsioone ega kandvaid konstruktsioone.

Väiksemate tööde puhul, mis jäävad korteri sisse — ukse reguleerimine, mööbli kinnitamine, kraani vahetus — on mõttekas kutsuda käsitööline kohale otse, ilma ühistut kaasamata. Meie väiketööde teenus (alates 39 €/h) sobib just selliste ühekordsete majapidamismurede jaoks.

Kui aga töö puudutab ühisomandit, isegi kui see tundub tühine, tuleb see ikkagi juhatusega kooskõlastada — vastasel juhul jääb vastutus tehtud töö eest korteriomanikule endale, mitte ühistule.