Kas trepikoja või fasaadi värvi vahetus vajab kooskõlastust

Kes majas värvivalikute üle üldse otsustab

Trepikoja ja fasaadi värv ei ole ühe korteriomaniku ega isegi juhatuse eraasi, sest tulemus mõjutab kõiki elanikke ja maja väljanägemist tervikuna. Enamikus ühistutes on põhikirjas kirjas, kas selliste otsuste tegemine kuulub juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.

Praktikas tähendab see, et juhatus võib tellida hinnapakkumised ja valida sobivad toonid, kuid lõpliku heakskiidu annab tavaliselt üldkoosolek, eriti kui tegu on suurema kuluga või nähtava muudatusega. Kui põhikirjas selget viidet ei ole, tasub eelnevalt küsida juristilt või vaadata varasemaid koosolekuprotokolle, kuidas sarnaseid otsuseid on tehtud.

Millal tuleb pöörduda linna või ehitisregistri poole

Trepikoja siseruumide värvimine on üldjuhul ühistu enda sisemine otsus, mis ei vaja linna kooskõlastust. Fasaadi puhul on olukord teine: välisviimistluse värvi, materjali või ilme muutmine kuulub tihti nende tegevuste hulka, mille kohta tuleb enne kontrollida, kas on vaja esitada teatis või taotleda kooskõlastus.

Kõige kindlam viis on pöörduda Tallinna linna vastava ameti või ehitisregistri poole ja kirjeldada plaanitavat tööd täpselt: kas muudetakse ainult värvitooni, kas kaasneb ka soojustus või muu fassaadi kihi muutus. Kui maja asub muinsuskaitse alal või on tunnistatud väärtuslikuks, näiteks paljud Kalamaja ja Nõmme puitmajad, on kontroll tavaliselt rangem ja tasub arvestada pikema menetlusajaga.

Mida ühistu peaks enne otsust kokku koguma

Enne kui üldkoosolekule värvivaliku otsustamiseks minna, tasub koguda konkreetne info: milline on plaanitav toon, kas muutub ka viimistlusmaterjal, mis maksab töö ja kas linnalt on vaja eelnevalt kinnitust küsida. Nii saab koosolek otsustada faktide, mitte oletuste põhjal.

Kasulik on ka fotografeerida praegune olukord ja lisada näidis või tootekaart soovitud toonist, eriti kui maja fassaad on ühtses lahenduses naabermajadega või asub tähelepanu all olevas piirkonnas.

• Plaanitav värvitoon ja tootja andmed
• Kas muutub ainult värv või ka viimistlusmaterjal
• Hinnapakkumine tööde maksumuse kohta
• Vajadusel linna või ehitisregistri vastus kooskõlastuse kohta
• Fotod praegusest seisust võrdluseks

Mis puutub müra ja tööde ajastamisse

Kui värvimistööd tehakse trepikojas või fassaadil, mõjutavad need paratamatult teisi elanikke, olgu tegu lõhna, ligipääsu piirangu või tellingutega. Paljudel ühistutel on oma kokkulepe, millistel kellaaegadel remonditöid tehakse, ja seda tasub tööde tellijaga jagada juba enne töö algust.

Kui täpset kokkulepet ei ole, on mõistlik lähtuda üldisest tavast vältida hilisõhtust ja varahommikust müra ning teavitada naabreid ette, eriti kui tööd kestavad mitu päeva või nõuavad trepikoja ajutist sulgemist.

Kust saab abi töö tellimisel

Kui otsus on tehtud ja luba vajadusel olemas, jääb järele leida tegija. Väiksemate pindade, näiteks ühe trepikoja korruse või tähistuste värskendamise puhul sobib tunnitöö, mis meil algab 39 €/h koos 25 € väljakutsutasuga Tallinnas; see arvatakse arve seest maha, kui töö käiku läheb.

Kui tegu on kogu trepikoja või fassaadiosa värvimisega, anname parema ülevaate fikseeritud hinnaga, mis kehtib 30 päeva ja mille aluseks on koha peal käik või fotod. Maalritööd algavad meil 12 € juhtumi kohta ning kui koos värviga vajab uuendamist ka korter ise, teeme ka korteri remonti alates 180 € tööst.

Mida teha, kui olukord jääb ebaselgeks

Kui ühistu ei ole kindel, kas plaanitav muudatus vajab linna kooskõlastust, on kõige kiirem viis helistada või kirjutada otse linna vastavale ametile ja kirjeldada plaanitavat tööd. Vastuse saamine enne tööde algust hoiab ära olukorra, kus valminud töö tuleb hiljem uuesti kooskõlastada või isegi muuta.

Sama kehtib ehitisregistri kohta: kui pole selge, kas tegu on registreeritava muudatusega, tasub küsida, mitte oletada. See samm võtab veidi aega, kuid on odavam kui hiljem tekkiv vaidlus või töö ümbertegemine.