Kuidas käib korteriühistus hääletamine remondi asjus

Miks ühistu üldse otsust teeb

Korteriomand on eriline just seetõttu, et korter ei ole täiesti eraldiseisev üksus. Kandekonstruktsioonid, püstakud, fassaad ja katus kuuluvad kõigile omanikele ühiselt, isegi kui need füüsiliselt läbivad ühte kindlat korterit.

Kui üks omanik teeb muudatuse, mis mõjutab neid ühiseid osi, mõjutab see potentsiaalselt kõiki teisi. Sellepärast ei ole see üksnes korteriomaniku enda otsus, vaid ühistu asi, kus otsustusõigus on jaotatud juhatuse ja üldkoosoleku vahel.

Kolm erinevat tasandit: teavitamine, nõusolek, hääletus

Kõige kergemal juhul piisab, kui teavitate naabreid ja vajadusel ka juhatust, et remont algab ja kestab mingil perioodil — see puudutab tavaliselt tööde ajakava ja müra, mitte luba ennast. Sellisel juhul ei ole tegemist otsuse tegemisega, vaid viisakusega.

Järgmine tasand on juhatuse kirjalik nõusolek. Juhatusel on tavaliselt õigus anda luba töödele, mis puudutavad ühiskasutust piiratud ulatuses, näiteks ühe püstaku sulgemine mõneks tunniks või väike ava tuletõkkeseina läbimiseks tehnosüsteemi jaoks.

Kõige suurema mõjuga tööde puhul — fassaadi muutmine, kandeseina läbimurdmine, ühissüsteemide ümberehitus — tuleb küsida üldkoosoleku otsust. See võib toimuda koosolekul kohapeal või kirjalikul hääletusel, kus liikmed annavad oma hääle e-kirja või paberi teel.

• Teavitamine: remondi ajakava ja müra, kohustust luba andma ei ole
• Juhatuse nõusolek: piiratud mõjuga tööd ühiskasutusele
• Üldkoosoleku otsus: fassaad, kandekonstruktsioon, ühissüsteemide muutmine
• Kirjalik hääletus: sama õiguslik kaal, aga ilma füüsilise koosolekuta

Kust leida oma maja täpne kord

Iga ühistu põhikiri võib täpsustada, mis läheb juhatuse ja mis üldkoosoleku alla, ja millist häälteenamust vaja on. Mõnes majas piisab lihthäälteenamusest, mõnes on suurema mõjuga otsuste jaoks kõrgem lävend.

Kõige kindlam viis on küsida põhikirja ja varasemaid koosolekuprotokolle juhatuse käest või ühistu haldajalt. Kui plaanite midagi suuremat, tasub sellega alustada enne, kui olete tellinud materjalid või leppinud meistriga kokku kindla kuupäeva.

Ehitisregistrist saate omalt poolt kontrollida, kas majale on varem tehtud sarnaseid muudatusi ja kas nende jaoks on olemas ehitusluba või -teatis. See annab aimu, kas teie plaanitav töö on tüüpiline või erandlik.

Millal tasub alustada juhatusest, mitte otse üldkoosolekust

Kui te pole kindel, kas teie plaanitav töö vajab üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse nõusolekust, on mõistlik pöörduda kõigepealt juhatuse poole. Nemad teavad maja ajalugu ja oskavad öelda, kas sarnaseid taotlusi on varem olnud ja kuidas need lahendati.

Juhatus võib ka ise otsustada, et küsimus on liiga suure mõjuga, et nemad üksi selle üle otsustaksid, ja suunab selle üldkoosolekule. See ei ole tõrjumine, vaid tavaline käitumine olukorras, kus vastutus on jagatud.

Mida teha enne hääletuse taotlemist

Enne kui palute juhatuselt punkti koosoleku päevakorda, tasub koguda kokku selge kirjeldus tööst: mida täpselt tehakse, milliseid ühiseid osi see puudutab, kui kaua töö kestab ja kes seda teeb. Mida konkreetsem taotlus, seda kiiremini saab otsuse teha.

Kui plaanite korteris suuremat remonti, mis puudutab torustikku, elektrit või siseplaneeringut, saame teile koostada tööde kirjelduse ja hinnapakkumise, mida saate kasutada ka ühistule esitamiseks — meie korteri remont algab 180 € juures ühe töö kohta.

Väiksemate tööde jaoks, näiteks üksiku ava puurimine või kraani vahetus, mis vajab vaid juhatuse nõusolekut, sobib meie väiketööde teenus alates 39 € tunnis — sageli saab sellise töö kirjelduse anda otse juhatusele koos meie hinnangu ja ajakavaga.

Mis juhtub, kui otsust ei küsita

Kui teete ühiskasutust mõjutava töö ilma vajaliku nõusolekuta, võib ühistu nõuda töö tagasipööramist või hüvitist, kui sellest tekib kahju teistele korteritele või majale tervikuna. See võib tähendada lisakulu, mis ületab kordades algse loa küsimise vaeva.

Samuti võib probleeme tekkida hiljem korteri müügil, kui ostja soovib näha, et remont on tehtud kokkuleppel ühistuga. Korrektne otsus ja selle protokoll on osa korteri dokumentatsioonist, mitte formaalsus, mida saab vahele jätta.