Miks korteri remondi eelarve tavaliselt üle läheb

Mis avaneb, kui seinad lahti võetakse

Suurim eelarve nihutaja on see, mida ei näe enne, kui töö on juba käimas. Tallinna ja Harjumaa korterites tähendab see kõige sagedamini vana elektrijuhistikku, mis ei vasta plaanile, niiskuskahjustusi vannitoa seina taga või põranda all, või Nõukogude-aegses paneelmajas ootamatult ebatasast põrandat, mis vajab rohkem tasandussegu kui arvestatud.

1930ndate puumajades Kalamajas ja Nõmmel tuleb tihti ette mädanenud põrandalaudu, halvasti isoleeritud seinu või vana toru, mis lihtsalt laguneb, kui seda liigutada üritatakse. Neid asju ei näe enne remondi algust, sest need on seina, põranda või lae taga.

Kui selline üllatus ilmneb, tuleb otsustada kohapeal: kas parandada kohe, jättes vana probleemi lahendamata edasi kummitama, või lükata edasi. Enamasti on odavam parandada kohe, kuni sein on juba lahti, kui tulla sama koha juurde tagasi mõne aasta pärast.

Kuidas tööde maht remondi käigus kasvab

Teine levinud põhjus on tööde laienemine ehk see, kui algselt plaanitud tööde kõrvale lisandub uusi soove. Klassikaline näide: vannitoa remont algab plaatide vahetusega, aga kui plaadid maas, tundub loomulik vahetada ka valamu, WC-pott ja segistid, kuigi need polnud algses plaanis.

Iseenesest pole soovi laienemine halb, aga see maksab lisatunde ja lisamaterjali, mida algne eelarve ei kata. Probleem tekib siis, kui seda ei teadvustata ega arvestata reaalajas, vaid avastatakse alles arve saabudes.

Mõistlik on iga lisasoovi puhul küsida kohe hinnavahemik, enne kui otsustada. Kui tegemist on väiksema lisatööga, näiteks ühe riiuli paigaldamine või ukselingi vahetus, sobib see sageli tunnitöö alla alates 39 eurost tunnis. Suurema lisatöö, näiteks kogu vannitoa sisustuse vahetuse korral, tasub küsida uus fikseeritud hinnapakkumine.

Materjali hinnad muutuvad remondi käigus

Ehitusmaterjalide hinnad ei ole aasta ringi ühesugused. Kui remont venib nädalatest kuudeks, näiteks suurema korteriremondi puhul, võib mõne materjali hind selle aja jooksul muutuda. See kehtib eriti puidu, metallitoodete ja mõnede viimistlusmaterjalide puhul, mille hind sõltub tarnest ja hooajast.

Kui materjalid ostab teie tellitud meeskond, lisandub ostetud materjalidele tavapäraselt käitlustasu 10%. See tasub end ära, kui te ei taha ise poodides käia ja hindu võrrelda, aga tuleb eelarves arvesse võtta juba algul, mitte alles arve nägemisel.

Teine variant on osta materjalid ise, mis annab hinna üle rohkem kontrolli, aga eeldab, et teate täpselt, mida ja kui palju osta. Kui materjali kogus on vale hinnatud, tuleb tellimus teha uuesti, mis omakorda võib remonti venitada.

Mis kuulub tavapäraselt hinna sisse ja mis mitte

Korteri remondi puhul algab hind tavaliselt 180 eurost tööde eest, aga see number iseenesest ei ütle midagi, kui ei tea, mis sinna sisse arvestatud on. Fikseeritud hinnapakkumine kehtib 30 päeva ja lähtub kirjeldusest või fotodest, mis te ette näitate.

Selge on see, et hinnapakkumine katab ainult neid töid, mis on kirjeldatud või kokku lepitud. Kui remondi käigus avastatakse midagi lisaks, näiteks eelnevas peatükis kirjeldatud peidetud probleem, ei ole see pakkumises sees ja selle kohta antakse eraldi hinnang.

Väiksemate tööde, remondi käigus ette tulevate lisaülesannete või ühekordsete paranduste jaoks sobib pigem tunnitöö, alates 39 eurost tunnis, minimaalselt üks tund, seejärel 30-minutiliste sammudena. Tallinna piires lisandub väljakutsutasu 25 €, mis arvatakse töö tellimise korral arvelt maha.

• Fikseeritud hind katab ainult kokkulepitud tööd ja mahu
• Peidetud probleemid, mis avastatakse töö käigus, hinnastatakse eraldi
• Materjalide käitlustasu 10% lisandub, kui materjali ostab tellitud meeskond
• Väiksem lisatöö sobib tunnitöö alla, suurem lisatöö vajab uut pakkumist
• Arve tuleb e-postiga tundide ja tööde kaupa, tasumine 7 päeva jooksul

Kui suur varu eelarvesse juba algul sisse arvestada

Kuna peidetud probleemid, tööde laienemine ja materjali hinnamuutus on kõik tavapärased, mitte erandlikud olukorrad, on mõistlik need juba eelarve tegemisel arvesse võtta, mitte lootuse peale, et neid ei juhtu. Praktikas tähendab see, et lõplikule eelarvele lisatakse varu, mille suurus sõltub korteri vanusest ja töö ulatusest.

Vanemas majas, eriti Nõukogude-aegses paneelmajas vana elektri või torustikuga, või 1930ndate puumajas, tasub varu arvestada suuremalt, sest üllatuste tõenäosus on suurem. Uuemas arendusprojektis, kus torustik ja elekter on juba kaasaegsed, on varu vajadus üldiselt väiksem.

Varu ei tähenda, et see raha kindlasti kulub. See tähendab, et kui midagi avastatakse või soovite midagi lisada, ei pea te tööd pooleli jätma või valikuid tegema rahapuudusel.