Millal tohib kortermajas remonti teha: kellaajad ja nädalapäevad

Kust vaikse aja reeglid tegelikult tulevad

Eestis ei reguleeri riiklik seadus otseselt, mis kell tohib korteris puurida või haamerdada. See, mida tihti «seaduseks» peetakse, on tegelikult korteriühistu kehtestatud kodukord, mis on igas majas erinev ja mille kinnitab tavaliselt üldkoosolek või juhatus.

Kodukord on korteriühistu liikmetele ja üürnikele siduv dokument, kuigi selle rikkumise tagajärjed on pigem naabrisuhete, mitte trahvide küsimus. Kui maja kodukorras on kirjas kellaajad, tasub neist lähtuda — need on koostatud just selle maja elanike kogemuse põhjal.

Millised kellaajad on Tallinnas tavapärased

Enamikus Tallinna kortermajades on levinud tava, et müravaid töid tehakse tööpäeviti hommikul kella kaheksa või üheksa ja õhtul kella kuue või seitsme vahel. Nädalavahetusel nihkub algusaeg tihti hilisemaks, näiteks kella kümnele, ja lõpeb varem.

Pühapäevad ja riigipühad on paljudes majades üldse vaikse päeva staatuses — see tähendab, et trelli ja haamrit siis kasutada ei soovitata, isegi kui kodukorras seda sõna-sõnalt kirjas pole. Kõige kindlam viis on lugeda enda maja kodukorda või küsida juhatuselt.

Kes vastutab, kui müra tekitab kaebusi

Kui naaber teatab müra kohta ühistu juhatusele, on esimene samm tavaliselt vestlus, mitte trahv. Kordunud probleemide korral võib juhatus tugineda kodukorrale ja paluda tööde ajakava muuta.

Suuremate remonditööde puhul, mis kestavad mitu päeva või nädalat, on mõistlik naabreid ette teavitada, näiteks trepikoja teadetetahvlil või naaberuste postkasti pandud lühikese teatega. See ei ole kohustuslik, aga vähendab kaebusi märgatavalt.

• Uurige enda maja kodukorda — küsige juhatuselt või majahoidjalt
• Tööpäeviti kella 9–18 on üldjuhul turvaline aeg
• Pühapäeval ja riigipühal vältige puurimist ja haamerdamist
• Pikema remondi puhul teavitage naabreid ette
• Kaebuse korral rääkige naabriga otse, enne kui asi jõuab juhatuseni

Mis vahe on kodukorral ja ehitusloaga tööl

Vaikse aja reeglid ja ehitusluba on kaks eri asja. Kellaaegade järgimine puudutab müra ja naabrisuhteid, aga kandvate konstruktsioonide muutmine, korteri planeeringu muutmine või teatud torustiku- ja elektritööd võivad vajada luba või teatist kohalikult omavalitsuselt või ehitisregistrist.

Kandvate seintega me ise ei tegele — see nõuab eraldi eriala spetsialisti ja sageli ka ehitusloa menetlust. Kui pole selge, kas plaanitav töö vajab luba, tasub enne küsida linnalt või vaadata ehitisregistrist, milline staatus majal ja korteril kehtib.

Kuidas meie remonditöö sellesse ajakavva mahub

Väiksemad tööd, näiteks riiuli kinnitamine, kapi kokkupanek või mõne augu puurimine, mahuvad tavaliselt paari tunni sisse ja sobivad hästi tööpäeva pärastlõunasse. Sellised tööd kuuluvad väiketööde alla, hinnaga alates 39 € tunnis.

Suurema korteriremondi puhul, kus müravaid etappe on mitu päeva, tasub ajakava juba pakkumise küsimise ajal läbi rääkida, et tööd jaguneksid sobivatele kellaaegadele. Korteri remont algab 180 € eest tööst sõltuvalt.

Ühistutel, kellel on vaja korrastada trepikoda, keldrit või muid ühisruume, on omaette teenus — ühistu hooldus alates 49 € tunnis —, kus saab kokku leppida ka selle, millal majas üldse tööde tegemine mõistlik on.