Vihmaveerennide puhastus kortermajal: kes tellib ja kes maksab

Kas vaja on üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse käsust

Vihmaveerennide puhastus on jooksev hooldustöö, mitte kapitaalremont, ja enamikus korteriühistutes ei nõua see üldkoosoleku otsust. Juhatusel on tavaliselt õigus sellised tööd ise tellida põhikirjas määratud eelarve piires, täpselt nagu trepikoja koristuse või hoovi hooldusega.

Kui rennide puhastusega kaasneb ka näiteks kahjustunud lehtpüüduri või kinnituse vahetus, mis läheb suuremaks kuluks, tasub sellest majaelanikke vähemalt e-kirja teel teavitada. Läbipaistvus väldib hilisemaid küsimusi selle kohta, miks arve suurem oli kui tavapärane.

Kui maja on korteriomandite, mitte ühistu vormis ja ühist eelarvet pole, tuleb kulu jagamine kokku leppida naabrite vahel eraldi — see juhtum vajab pigem otsest kokkulepet kui juhatuse otsust.

Kuidas kulud elanike vahel tavaliselt jagunevad

Enamik ühistuid katab katuse ja vihmaveerennide hoolduse igakuisest majandamiskulust, mis on juba korteriomanike vahel jagatud pinna järgi. Sel juhul ei esitata puhastuse eest eraldi arvet — kulu lihtsalt kajastub aastaeelarves või järgmise kuu teatises.

Kui ühistul eraldi hoolduseelarvet pole või töö osutus plaanitust suuremaks, otsustab juhatus tavaliselt kas katta kulu reservist või koguda erakorraline sissemakse. Selline otsus tuleks protokollida, isegi kui see ei vaja üldkoosolekut.

Selguse mõttes on mõistlik hoida majal kirjas, mis aastal ja mis hinnaga vihmaveerennid viimati puhastati — see aitab järgmisel korral hinnata, kas sagedus on olnud piisav.

Katusele ja rennidele ligipääsu korraldamine

Suurem osa Tallinna kortermajadest — nii nõukogudeaegsed paneelmajad kui uuemad arendused — vajab katusele pääsuks luuki või trepikoja pööningu võtit. Juhatus peab enne töö algust tagama, et tegijal on juurdepääs, kas kohapeal olles või võtme üleandmisega.

Kui maja ümber on parkla või hoov, tuleb tellijal vaadata, kas tõstuki või redeli jaoks jääb tööde ajaks ruumi. Mõnel juhul tasub sellest naabritele ette teatada, eriti kui parkimiskohti tuleb ajutiselt vabaks jätta.

Kõrgematel majadel kasutatakse redeli asemel tõstukit või julgestusköit, ja see tuleks tööde tellimisel kohe välja tuua — see mõjutab nii ajakava kui hinnapakkumist.

• Selgitage välja, kas katuseluuk või pööning on lukus ja kellel on võti
• Teavitage tegijat, kui katusel on antennid, päikesepaneelid või muud takistused
• Kontrollige, kas maja ümber jääb tõstukile või redelile piisavalt ruumi
• Lepi kokku, kes päeval kohapeal on, kui vaja ligipääsu anda

Millal tööd planeerida ja millega ajakavas arvestada

Loomulik aeg vihmaveerennide puhastuseks on sügisel pärast lehtede langemist ja kevadel enne suuremaid vihmasid, kui torud on veel talvest umbes. Paljud ühistud teevad seda üks kuni kaks korda aastas, olenevalt puude lähedusest majale.

Töö kestab tavalise kortermaja puhul tavaliselt paar tundi kuni pool päeva, sõltuvalt rennide pikkusest ja ummistuse tugevusest. Suurema töömahu korral, näiteks kui samal käigul kontrollitakse ka katuseäärt või lehtpüüdureid, tasub küsida fikseeritud hinnapakkumine kirjelduse või fotode põhjal.

Töövälise aja, näiteks nädalavahetuse valimine, on paljudele majadele mugavam, sest siis on rohkem elanikke kodus ja ligipääs katusele lihtsam korraldada. Mürarohke töö korral tasub sellest naabritele ette teatada, isegi kui rennide puhastus ise on suhteliselt vaikne toiming.

Mida küsida hoolduslepingu või ühekordse tellimuse puhul

Osa ühistuid tellib vihmaveerennide puhastuse ühekordse tööna, osa lisab selle laiemasse maja hoolduslepingusse koos muude jooksvate töödega, näiteks trepikoja pisiremont või üldine kinnisvara korrashoid. Vihmaveerennide puhastus meie juures algab 120 € tööst, ja suurema maja või laiema hoolduse puhul saab kokku leppida tunnitasus alates 49 € tunnis kontori ja ühistu hoolduse raames.

Enne tellimist on mõistlik täpsustada, kas hind sisaldab ka ummistuste eemaldamist allavoolutorudest, mitte ainult rennide endi puhastust — need on sageli eraldi töölõigud.

Kui katusel avastatakse puhastuse käigus kahjustus, näiteks lahtine plekk-katte serv või mädanenud puitosa, tuleb see eraldi hinnata ja otsustada, kas parandus tehakse kohe või lükatakse eraldi tellimuseks.