Vihmaveerenn on jäätunud või ummistunud: mida teha

Miks renn talvel jäätub ja üle ajab

Kõige levinum põhjus on ummistunud allavoolutoru või renni sees olev praht — sügisel kogunenud lehed, käbid ja liiv, mis takistavad vee liikumist. Kui vesi ei pääse edasi, jääb see rennis seisma ja külmub esimese öökülmaga.

Teine tüüpiline olukord on niinimetatud jäätamm (ice dam): katuse keskosa on soojem kui räästas, lumi sulab seal ja vesi voolab alla, kuid külmemal räästaalusel osal jäätub uuesti. Nii tekib räästa serva jääbarjäär, mille taha kogunev vesi hakkab otsima teed katuse alla või fassaadile.

Kolmas variant on lihtsalt vale kalle või lahtine kinnitus: renn on aja jooksul nihkunud ja vesi ei jookse enam allavoolutoru poole, vaid koguneb ühte kohta ja jäätub just seal korduvalt.

Mis on tegelikult ohtlik ja mis mitte

Jääpurikas ise on enamasti pigem esteetiline ja kukkumisoht jalakäijale, mitte otsene katuseoht — kuid kui purikad on suured ja rippuvad üle ukse või kõnnitee, tuleb see ala ajutiselt tähistada või sulgeda.

Tõsisem on korduv vee seismine räästa piirkonnas: see immutab katuseserva plaate, katuse aluskatet ja soodsatel juhtudel ka pööningu soojustust. 1930ndate puitmajades Kalamajas või Nõmmel, kus räästaplekk on vana, tekib nii varem või hiljem lekkekoht.

Kortermajades ja paneelmajades on suurem risk fassaadile: külmunud vesi rennist tilkudes ja jäätudes tekitab fassaadile jäätunud triipe, mis kevadel sulades imbuvad soojustusse või praodesse.

Mida saab kohe ise teha

Kui jää ja ummistus on värske, aitab mõnikord lihtne kontroll maa pealt: vaadake, kas allavoolutoru alumine ots on nähtavalt jääga ummistunud, ja kui ulatub, eemaldage vabalt käega või pika pulgaga jää, mis ei nõua redelile ronimist.

Ärge lööge jääd rennist või katuselt teravate esemetega lahti — nii kahjustub kergesti rennipleki pind või katusekate ise, mis tekitab uue, tõsisema probleemi sinna, kus enne oli ainult jää.

Redelil külmunud katuse ääres töötamine on libe ja ohtlik; kui probleem ei ole käeulatuses maa pealt lahendatav, on mõistlikum jätta see kutselisele tegijale, kellel on sobiv varustus ja kogemus.

• Tähistage või sulgege ala, kuhu jääpurikad võivad kukkuda
• Eemaldage nähtav jää allavoolutoru suudmest, kui see on käeulatuses
• Ärge kasutage haamrit ega kirvest jää lahti löömiseks
• Ärge ronige jäätunud redelil katuseservale ise
• Jälgige, kas vesi jookseb fassaadile või koguneb sokli juurde

Millal oodata ja millal kutsuda kohe abi

Kui tegemist on üksiku külma ööga ja järgmisel päeval sulab, ei ole tavaliselt põhjust kiirustada — jälgige lihtsalt, kas probleem kordub samas kohas.

Kui aga sama koht jäätub korduvalt nädal nädala järel, vesi on juba hakanud fassaadile või seina imbuma, või jääpurikad kasvavad ohtlikult suureks, tasub kutsuda inimene, kes teeb renni sula ja puhastuse ära enne, kui kahju katuseservale või fassaadile suureneb.

Korteriühistutes on mõistlik selline kontroll teha enne, kui üksikutest kaebustest saab suurem remondivajadus — sageli piisab ühest hooajalisest käigust, et vältida kevadist üllatust katuseservas.

Mida teeb tegija, kui kutsute abi

Vihmaveerennide puhastuse käigus eemaldatakse ummistus rennist ja allavoolutorust, kontrollitakse renni kallet ja kinnitust ning vajadusel sulatatakse kogunenud jää ettevaatlikult, kahjustamata katusekatet. Vihmaveerennide puhastus algab 120 € juures ühe töö kohta, sõltuvalt maja suurusest ja korruste arvust.

Kortermajadele ja ühistutele, kus vaja on regulaarset ülevaatust mitmele hoonele või laiemat hoolduskäiku, sobib pigem tunnipõhine kontori ja ühistu hooldus, mis algab 49 € tunnist ja katab nii katuseäärse kontrolli kui muud jooksvad hooldustööd.

Suurema töö puhul antakse alati fikseeritud hinnapakkumine pärast maja või foto nägemist, mis kehtib 30 päeva — nii teate täpset summat enne, kui otsustate.