Vihmaveerennide puhastamine ise: samm-sammult juhend
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Umbrohi rennis, vesi üle ääre voolamas fassaadile ja lehed sügisel torustikku ummistamas — need on tunnused, et vihmaveerennid vajavad puhastust. Ühepere- ja ridaelamu omanik saab seda tavaliselt ise teha, kui katus ei ole liiga järsk ja maja on ühekorruseline. Järgnevalt käime läbi, milliseid tööriistu on vaja, kuidas redeliga ohutult töötada, millises järjekorras rennijoont mööda edasi liikuda ja mis punktist alates on mõistlikum jätta töö tegijale, kellel on selleks õige varustus.

Mida on tööks vaja
Põhitööriistad on lihtsad: kindad, väike kühvel või rennilabidas prahi eemaldamiseks, jäme prügikott või ämber praht koguma ning aiavoolik koos otsikuga läbipesu jaoks. Kasuks tuleb ka väike harjake äravooluava ümbruse puhastamiseks, kuna seal koguneb enim mudastunud lehemassi.
Redel peab olema piisavalt kõrge, et te ei peaks rennijoonele käsi sirutades üle küünitama, ja stabiilne pind, kuhu see toetub, peab olema kõva ja tasane. Metallist rennilabidad on mugavamad kui käega kaapimine, kuna need ei kahjusta rennipõhja ega kaitsekihti.
Kui rennis on vanu, kinnikasvanud settekihte, tasub kaasa võtta ka väike kraabits ummistunud äravoolutoru avause puhastamiseks. Läbipesuvoolikuga kontrollitakse pärast puhastust, kas vesi jookseb äravoolutorusse vabalt.
Redeliga töötamise ohutusreeglid
Redel asetatakse alati tasasele ja kõvale pinnale, mitte pehmele murule või kaldega kividele. Redeli nurk peab olema selline, et jalad on pinnasest umbes veerandi redeli kõrgusest eemal — liiga püsti asetatud redel kaldub kergesti tahapoole.
Üksi katusetöid tehes on abiline all alati mõistlik, kes redelit hoiab ja saab appi kutsuda, kui midagi juhtub. Ärge kunagi seiske redeli kahel ülemisel pulgal ega küünitage kõrvale kaugemale kui käega mugavalt ulatub — selle asemel liigutage redelit edasi.
Sobiv on kummi- või libisemiskindla tallaga jalanõu ja kuiv ilm. Vihma ajal või vahetult pärast vihma on renni serv ja redeli alune pind märjad ja libedad, mistõttu tasub oodata kuivemat päeva.
Kuidas rennijoont mööda edasi liikuda
Töö on kõige kiirem ja kõige turvalisem, kui liigute süstemaatiliselt ühest fassaadi otsast teise, mitte hüppate erinevate lõikude vahel. Igal redeli asukohal eemaldage praht kühvli või rennilabidaga otse ämbrisse või kotti, mitte visake maha — nii ei tarvitse hiljem hoovi koristada.
Kui lõik on prahist puhas, pühkige äravooluava piirkond põhjalikult üle, sest just seal koguneb kõige rohkem lagunenud lehemassi, mis torusse valgudes ummistuse põhjustab. Alles pärast seda liigutage redel järgmisse asukohta.
Kui kogu rennijoon on käidud läbi, jooksutage vett aiavoolikuga läbi terve süsteemi, alustades kõige kaugemast otsast. Vaadake, kas vesi jookseb ühtlaselt äravoolutoru poole ja väljub sealt takistusteta — kui vesi seisma jääb, on see märk kaldest või ummistusest, mida kühvel ei ulatunud eemaldama.
- Puhastage üks lõik korraga, enne kui redelit liigutate
- Koguge praht kohe ämbrisse või kotti, ärge visake maha
- Puhastage äravooluava põhjalikumalt kui muud rennilõiku
- Loputage lõpuks kogu süsteem veega läbi
- Kontrollige, et vesi ei jää kuhugi seisma
Levinuim viga, mida rennide puhastamisel teha
Kõige sagedasem viga on puhastada renni ilma äravoolutoru ja selle ava läbi kontrollimata — praht eemaldatakse rennipõhjast, aga toru sees olev umbistus jääb märkamatuks, kuni järgmine tugev vihmasadu näitab, et vesi ikka üle ääre voolab.
Teine levinud viga on jätta läbipesu tegemata: nähtava prahi eemaldamine loob mulje, et töö on tehtud, kuid setted rennipõhjas ja toru sees selguvad tihti alles vee jooksutamisel. Lühike läbipesu iga lõigu lõpus säästab hilisemat tagasipöördumist redeliga.
Kolmandaks unustatakse renni kinnitused ja toed üle kontrollida — puhastuse käigus on hea hetk vaadata, kas rennikinnitused on lahti tulnud või renn on kuskil vajunud, sest need probleemid ei kao iseenesest ja süvenevad talvel.
Millal jätta töö spetsialistile
Kahekorruselise maja puhul kasvab kukkumiskõrgus ja tavaline koduredel ei ulatu enam mugavalt rennijooneni, mistõttu tuleb kasutada pikendusredelit või tellingut — sellisel juhul tasub kaaluda, kas kogu risk on seda väärt. Järsu katusekaldega majade puhul on ka katuse enda peal liikumine libe ja ohtlik, isegi kui redel viib ainult rennini.
Kui katus on kaetud samblaga, plaadid on lahti või rennisüsteem on nähtavalt kahjustatud, on mõistlik kutsuda tegija, kellel on nii varustus kui ka kogemus katusel ohutult liikuda. Meie teenus vihmaveerennide puhastus maksab alates 120 € tööst ning sisaldab käiku katusele, prahi eemaldamist ja läbipesu.
Korteriühistute ja väikeste büroohoonete puhul, kus renni puhastamine on osa laiemast hooldusvajadusest, sobib meie kontori ja ühistu hooldus alates 49 € tunnist — see katab regulaarsed tööd, mida majahaldur eraldi tellima ei jõua.
Rennide puhastamine ise sobib ühekorruselisele majale stabiilse redeli ja kuiva ilmaga, kuid järsk katus või teine korrus on koht, kus kutsuda tegija appi.