Kas vihmaveerennid on ikka vajalikud, kui katus ilma nendeta toimib

Mis juhtub, kui vihmavesi voolab katuselt otse maha

Kui katuseserv ei ole rennidega kaitstud, langeb vihmavesi kontsentreeritult ühte joonde piki maja seina. Aja jooksul tekib sinna pinnasesse süvend, mullakiht kulub ja vesi hakkab koguma just sinna, kus seda vundamendi jaoks kõige vähem tahetakse.

Kroonikas kõige levinum tagajärg ei ole kohene vundamendi lagunemine, vaid pikaajaline niiskuse kogunemine sokli ja vundamendi ümber. Eriti savise pinnasega kruntidel, mida Harjumaal jagub, ei imendu vesi kiiresti ja jääb seina äärde seisma.

Talvel tekib samast kohast jääpurikad ja jäätunud kõnniteelõigud – kui uks või kõnnitee jääb otse räästa alla, on see korduv libedusoht. Suvel pritsib vihm seinale mustust ja sokli krohv määrdub kiiremini kui rennidega majal.

Millal ilma rennideta tegelikult hakkama saab

Väikesed kuurid, garaažid ja abihooned, millel puudub vundament niiskustundlikus mõttes või mille ümber on kruusane, hästi kalletega pinnas, saavad tihti rennideta hakkama. Kui katuseräästas ulatub piisavalt kaugele seinast välja ja maapind kaldub majast eemale, ei kogune vesi probleemseks.

Samuti on rennideta lahendus levinud vanades Nõmme ja Kalamaja puumajades, kus krunt on ajapikku ise kujundanud oma äravoolu ning maja on aastakümneid ilma probleemideta seisnud. Sellisel juhul on muutuse tegemine pigem ennetav kaalutlus kui hädavajadus.

Otsustav tegur ei ole maja vanus, vaid pinnase kalle, räästa ulatus ja see, kas vee kogunemiskoht jääb vundamendist piisavalt kaugele. Kui kõik kolm on soodsad, ei ole rennide puudumine kiireloomuline probleem.

Millal rennide puudumine on tegelik risk

Probleem muutub tõsiseks, kui maja seisab tasasel või majja kaldu pinnasel, kui sokli ümber on juba näha niiskusjälgi või kui räästas on lühike ja vesi tabab seina otse. Selliste tunnustega majal on rennide puudumine pigem ajapikku süveneva kahju küsimus kui esteetiline eelistus.

Korruselamute ja kortermajade puhul on olukord teine – korteriühistu vastutab katuse ja vihmaveesüsteemi eest tervikuna ning seal ei ole rennideta variant üldse tavapärane valik. Kui ühistul on räästa alt vee äravooluga probleeme, tasub see lahendada terviklikult, mitte oodata, kuni fassaad kannatab.

• Sokli krohvil on näha niiskusjälgi või mullituvat värvi
• Maja lähedal on kõnnitee või sissepääs, mis jääb otse räästa alla
• Pinnas kaldub maja poole, mitte sellest eemale
• Räästas ulatub seinast alla 40–50 cm

Vahepealne lahendus: osaline rennisüsteem

Kõikjal ei pea tegema tervet maja ümbritsevat rennisüsteemi. Sageli piisab, kui rennid paigaldatakse ainult nendele katuseküljele, kust vesi valgub probleemsesse kohta – näiteks sissepääsu, terrassi või naaberkrundi piiri kohale.

See on odavam lahendus kui täielik ümbermõõt ja lahendab konkreetse probleemi ilma, et peaks investeerima kogu maja katusesse. Suuremate tööde puhul anname alati fikseeritud hinnapakkumise 30 päevaks pärast maja või fotode nägemist, nii et otsus on tehtud enne, kui töö algab.

Rennide paigaldamise ja hoolduse tegelik kulu

Rennide paigaldus ise on üks kulu, aga sellele lisandub pidev hooldus – lehed, oksad ja sammal kogunevad rennidesse ning kui neid regulaarselt ei puhastata, ummistuvad need just siis, kui vett on kõige rohkem vaja ära juhtida. Ummistunud renn käitub peaaegu sama halvasti kui rennide puudumine, vahel hullemini, sest vesi valgub üle ääre ühte kindlasse kohta.

Meie teeme vihmaveerennide puhastust alates 120 € tööst, mis tavaliselt katab ka rennide üldseisukorra ülevaatuse – kas kinnitused on korras, kas on lekkeid liitekohtades. See on mõistlik teha kord aastas, sügisel pärast lehtede langemist.

Korteriühistutele, kellel on maja katusel pikk rennisüsteem ja regulaarne hooldusvajadus laiemalt, pakume ka kontori ja ühistu hooldust alates 49 €/h – see sobib, kui lisaks rennidele vajab tähelepanu ka muu maja tehniline pool.

Mida meie soovitaksime teie maja puhul

Tüüpilise Tallinna eramaja puhul, kus krunt on väike ja naabermaja lähedal, on rennid enamasti mõistlik investeering – linnas on kruntide vahekaugus tihti nii väike, et äravoolav vesi jõuab kiiresti naabri poolele või oma keldriaknale.

Suvilate ja abihoonete puhul, kus tegemist ei ole eluhoonega ja pinnas lubab veel iseseisvalt ära imenduda, ei pea renne kohe paigaldama – piisab, kui aeg-ajalt kontrollida, kas sokli ümber on hakanud niiskus kogunema.

Kui te ei ole kindel, kumb kategooria teie maja on, on lihtsaim viis vaadata pärast tugevat vihma, kuhu vesi katuselt tegelikult koguneb – see annab selgema vastuse kui ükski üldreegel.