Kortermaja vihmaveerennid: kelle vastutus need on

Miks vihmaveerennid on üldjuhul ühisvara

Vihmaveerenn on osa katusekonstruktsioonist ja katab kogu hoonet, mitte üht kindlat korterit. Sellised elemendid — katus, fassaad, trepikoda, kanalisatsiooni püstikud — kuuluvad tavapäraselt kaasomandisse ehk ühisosade hulka, mille korrashoiu ja remondi eest vastutab korteriühistu ühiste vahendite arvelt.

See tähendab, et kui renn on ummistunud lehtedest või rennide kinnitused on lahti tulnud, ei pea üksik korteriomanik ise korraldajat otsima ega remonti tellima. Õige koht probleemi teatamiseks on ühistu juhatus või majahaldur, mitte iga korteri enda eelarve.

Erand tekib siis, kui probleem on tekkinud ühe korteri konkreetse hoolimatuse tõttu — näiteks kui balkoni või terrassi äravooluga on eraldi ehitatud äravool, mis kuulub vaid ühele korterile. Sellised piiripealsed juhtumid tasub ühistuga läbi rääkida, sest põhikirjas võib olla täpsustusi.

Kuidas eristada ühisvara ja korteripõhist vastutust

Reegel on lihtne: kui element teenib kogu hoonet või on osa katuse-fassaadi tervikust, on see ühisvara. Kui element on paigaldatud eranditult ühe korteri tarbeks — näiteks korteriomaniku enda kulul lisatud äravoolutoru rõdule — võib vastutus olla korteripõhine.

Vihmaveerennide puhul on selline eristus harv, sest renn kogub vett katuse pindalalt tervikuna, mitte ühelt korterilt. Isegi kui leke tekitab kahju kellegi lakke või seinale, jääb rikke põhjus ehk renni enda seisukord ikkagi ühisvara probleemiks, kahju hüvitamine on juba eraldi küsimus.

• Katuserenn ja äravtorud — ühisvara
• Katusekate ja äravoolutorustik hoone sees — ühisvara
• Rõdule või terrassile eraldi paigaldatud äravool — sageli korteripõhine
• Fassaadikahjustus lekkest — ühisvara, kuid kahju hindamine korteris eraldi

Kuidas probleemi ühistule teatada

Kõige kindlam viis on saata juhatusele või haldurile kirjalik teade koos fotoga probleemist ja kuupäevaga, millal see märgati. Suuline mainimine trepikojas kipub ununema, kirjalik kanal jätab jälje ja annab ühistule aluse tegutseda.

Kui maja kasutab hoolduspartnerit või haldusfirmat, on tavaline, et ka üksikute korteriomanike teated läbivad sama kanalit. Kiireloomulise lekke puhul, mis ohustab vara, tasub kirjas selgelt märkida, et tegu on kiireloomulise juhtumiga, mitte tavapärase hooldusküsimusega.

Kui ühistul puudub kindel hooldaja või varasem kokkulepe rennide kontrolliga, võib see olla hea hetk teha ettepanek regulaarseks ülevaatuseks — näiteks kord aastas sügisel, enne kui lehed ja oksad rennid ummistavad.

Mida teha, kui ühistu ei reageeri

Kui teade on saadetud, kuid nädalate jooksul midagi ei muutu, on mõistlik küsida juhatuselt otse, kas teema on üldkoosoleku päevakorras või kas selleks on juba pakkumine küsitud. Ühistu juhatus vastutab ühisvara korrashoiu eest, kuid otsused suuremate kulutuste kohta käivad tavaliselt üldkoosoleku kaudu.

Kui probleem on väike — näiteks lehtede eemaldamine rennist — võib see olla kiiresti lahendatav ka ilma suure otsuseta, lihtsalt tellimusega. Kui aga vajalik on renni asendamine või kinnituste parandamine, kuulub see suurema hoolduseelarve alla ja vajab tavaliselt eelnevat kooskõlastust.

Kortermaja puhul, kus ühistul ei ole endal kindlat hooldajat, tasub kaaluda ühte partnerit, kes teeb korralised tööd — vihmaveerennide puhastuse ja ka muu maja korrashoiu — kokkuleppel juhatusega, nii ei pea iga kord uuesti otsima, kellega ühendust võtta.

Millal tasub kutsuda kellegi rennid üle vaatama

Sügisel, kui puud on lehed kaotanud, ja kevadel pärast lund on head hetked kontrollida, kas renn on vaba ja kinnitused korras. Kui vett voolab üle serva ka mõõduka vihmaga, on renn tõenäoliselt juba ummistunud või kaldenurk on paigast läinud.

Vihmaveerennide puhastus tellimusena maksab tavaliselt alates 120 € tööst, sõltuvalt maja kõrgusest ja rennide pikkusest — täpne hind selgub majale iseloomuliku olukorra ülevaatusel. Kortermaja puhul on see ühistu, mitte üksiku korteriomaniku kulu.

• Vaadake rennid üle sügisel ja kevadel
• Fotografeerige ummistus või lekke koht enne teatamist
• Saatke teade juhatusele kirjalikult, mitte suuliselt
• Küsige suurema töö puhul ühistult fikseeritud pakkumist