Vannitoa ventilatsiooni nõuded kortermajas: mida tuleb järgida
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Vannitoa remont tundub omaniku enda asi, aga ventilatsioon seda päris ei ole. Enamikus tallinlaslikes kortermajades — nii paneelmajas kui ka uuemas arenduses — jookseb vannitoa õhk läbi ühise šahti, mida jagavad kõik korterid samas tulbas. See tähendab, et osa otsuseid tuleb kokku leppida korteriühistuga, osa on omaniku enda pärusmaa ja mõne juures tasub küsida spetsialisti nõu, enne kui midagi lõhki lüüakse. See juhend selgitab, kus need piirid jooksevad.

Miks vannitoa õhk käib läbi maja ühise šahti
Nõukogudeaegses paneelmajas ja enamikus 1960–1990ndate tellismajades on vannitoa ja WC ventilatsioon lahendatud loomuliku õhuvooluga: soojem ja niiskem õhk tõuseb üles läbi vertikaalse šahti, mis läbib kõiki korruseid ja lõpeb katusel. Šaht on ühine kõigile korteritele samas tulbas, mitte iga korteri eraldi lahendus.
See tähendab, et šahti seisukord ühes korteris mõjutab õhuvoolu teistes. Kui üks omanik paneb šahti ette liiga tiheda võre või sulgeb ava, väheneb tõmme mujal majas ja niiskus koguneb sinna, kus seda varem ei olnud.
Mida tohib omanik ise otsustada
Korteri sees on omaniku otsustada, milline ventilaator, õhupuhastaja või niiskusandur vannitoas on, kui pikk on toru šahti avause juurde ja kuidas näeb välja plaadistus või sisustus. Samuti võib omanik oma raha eest paigaldada sundventilatsiooni — väikese torustusega ventilaatori, mis tõstab õhuvahetust vannitoas, ilma šahti ennast muutmata.
Need tööd ei vaja tavaliselt ühistu luba, kuna nad ei muuda maja ühiskasutuses olevat osa. Kui aga uue ventilaatori jaoks tuleb teha läbiviik välisseina või muuta olemasolevat ava šahtis, on mõistlik enne ühistuga üle kontrollida, kas see on lubatud.
Mida ei tohi teha: šahti sulgemine, ummistamine, ümbersuunamine
Kõige levinum viga on šahti ava kinni katmine plaadi või kipsplaadiga, et saada siledam sein, või šahti täiesti sulgemine, kuna omanikul on juba oma ventilaator. Kumbki lahendus võtab ära õhuvoolu, mis kuulub kogu majale, ja võib halvendada olukorda korterites üle ja all.
Samuti ei tohi šahti ümber suunata teise ruumi, ühendada kahte korterit läbi selle ega kasutada seda muuks otstarbeks, näiteks kaablite paigaldamiseks. Šaht on osa maja tehnosüsteemist ja selle muutmine mõjutab teisi omanikke, isegi kui muudatus tundub väike.
- Šahti ava täielik sulgemine plaadi või kipsplaadiga
- Šahti läbimõõdu vähendamine, mis nõrgestab tõmmet
- Ühe korteri šahti ühendamine teise ruumi või korteriga
- Šahti kasutamine elektri- või veetorude jaoks
- Väljatõmbeava sulgemine remondi ajaks ja unustamine
Mida kontrollib ühistu ja millal küsida majahaldajalt
Korteriühistu vastutab tavaliselt maja ühiste tehnosüsteemide, sealhulgas ventilatsioonišahtide, eest tervikuna — nende korrasoleku, puhastuse ja suuremate muudatuste eest. Kui plaanite midagi, mis puudutab šahti ennast, näiteks uue väljatõmbeventilaatori paigaldamist katusele või šahti puhastamist tervele tulbale, on see ühistu otsustada, mitte üksiku omaniku.
Kui te ei ole kindel, kas plaanitav muudatus jääb korteri sisse või puudutab ühiskasutust, on kiirem küsida otse majahaldurilt või ühistu juhatuselt, kui hakata seda ise ehitusregistrist tuletama. Suuremate hoone tehnosüsteemi muudatuste puhul, näiteks kui soovite sundventilatsiooni ühendada maja üldisesse süsteemi, tasub kontrollida ka, kas tegevus vajab kooskõlastust ehitisregistris — selle kinnitab kohalik omavalitsus või ehitisregister, mitte käesolev juhend.
Kui vannitoas on juba niiskusprobleem
Kui vannitoas on hallitus, kondensaat akendel või läppunud lõhn, ei tähenda see automaatselt, et šaht on rikkis — sageli on põhjus vannitoas endas: puuduv või liiga nõrk ventilaator, ukse alla jäetud õhupilu puudumine või vannitoa ukse pidev kinni hoidmine. Enne kui hakkate ühistuga šahti asjus suhtlema, on mõistlik kontrollida, kas probleem lahendub korteri enda ventilatsiooni parandamisega.
Kui kahtlete, kas probleem on korteris või majaüleses šahtis, on odavam kutsuda üks tund tööd tegema kui ise šahti kontrollima hakata — meie Väiketööd (39 €/h) hõlmab ka ventilatsiooniava ja toru ülevaatust.
Kui vannituba läheb suuremasse remonti
Kui plaanite vannitoa täisremonti — plaadid, torustik, ventilatsioon ja sisustus korraga — on mõistlik vaadata ventilatsioon üle juba projekti alguses, mitte lõpus, kuna torude asukoht ja šahti ava mõjutavad, kus saab vann, duširuum või pesumasin paikneda. Meie Vannitoa renoveerimine (alates 3500 € tööst) sisaldab ventilatsioonilahenduse ülevaatust ja vajadusel sundventilatsiooni paigaldust koos ülejäänud tööga.
Suuremate tööde puhul teeme fikseeritud hinnapakkumise pärast vannitoa ülevaatust või fotode nägemist, ja see hind kehtib 30 päeva — nii teate remondi kogumaksumust enne alustamist.
Korteri sees olev ventilatsioon on omaniku otsustada, aga ühine šaht kuulub kogu majale — seda ei tohi sulgeda, kitsendada ega ümber suunata, ja suuremad muudatused tuleb kooskõlastada ühistuga.