Vannitoa põrandakate: plaat, vinüül või vesitihe laminaat

Kuidas materjalid veega toime tulevad

Plaat on ainus neist kolmest, mis ise ei karda vett. Probleem tekib vuukides ja plaadi all — kui aluspõrandale pole tehtud korralikku vesitihendust, jookseb niiskus aja jooksul betooni või vana lastuplaadi sisse ja sealt edasi alumisse korterisse. Seetõttu kuulub vannituppa alati hüdroisolatsioon, mitte ainult plaat.

Klõpsvinüül on tänapäeval enamasti läbinisti veekindel materjal, aga nõrk koht on liitekohad — kui vesi seisab pikalt plaadi serva peal, võib see aastate pärast servast pundudes lahti tulla. Ühekordne pesuvee pritse ei ole probleem, aga vannitoas, kus vesi jääb korduvalt lompi, tuleb valida spetsiaalselt märgaladeks mõeldud vinüül ja teha servad hoolikalt.

Vesitihe laminaat kannab nime, mis lubab rohkem, kui ta tegelikult peab. Tegemist on tavalise laminaadi vahakihiga täiustatud versiooniga — see talub pritsmeid ja kiiret pühkimist, aga mitte seisvat vett trapi ääres ega vanni ülevoolu. Vannituppa, kus duširuum on osa samast ruumist, ei ole see meie hinnangul sobiv valik.

Kumb tundub jala all mugavam ja turvalisem

Plaat on külm — eriti talvel, kui all pole põrandakütet. Märja plaadi peal on ka libedam kui vinüülil, mistõttu tasub duširuumi valida matt või struktuurne pind, mitte läikiv. Suuremad plaadid annavad tänapäeval ka vannituppa hea libisemiskindluse, kui valida õige klass.

Vinüül on jala all soojem ja pehmem, kuna sellel on tavaliselt korgist või vahtplastist aluskiht. Libedus on väiksem probleem kui plaadi puhul, sest pind on enamasti kergelt tekstuurne. Lastega peredele ja vanematele inimestele on see sageli turvalisem valik just kukkumisriski pärast.

Sobivus põrandaküttega

Plaat juhib soojust kõige paremini ja on põrandaküttega klassikaline paar — soojus jõuab kiiresti pinnale ja plaat ise ei kannata temperatuurikõikumiste all. Kui vannituppa on juba veekütte- või elektriküttekaablid paigaldatud, on plaat enamasti kõige mõistlikum valik.

Klõpsvinüül talub põrandakütet enamasti kuni tootja määratud piirtemperatuurini, mis tuleb enne paigaldust kindlasti tootekirjast üle vaadata — liiga kuum pind võib vinüüli aja jooksul deformeerida. Soojusjuhtivus on plaadist kehvem, mistõttu küte peab tegema veidi rohkem tööd sama tunde saavutamiseks.

Vesitihe laminaat käitub põrandaküttega sarnaselt tavalisele laminaadile — talub mõõdukat sooja, aga pikaajaline kõrge temperatuur võib lameelid kõverdada või liited lahti kiskuda. Kui vannituba on ainuke ruum majas, kus küte on kõrgemale seatud, ei ole see materjal hea kombinatsioon.

Hind ja paigaldusaeg tüüpilise vannitoa peale

Plaat on materjalide seas kallim ja aeglasem paigaldada — tuleb arvestada aluspinna ettevalmistuse, hüdroisolatsiooni, liimimise, vuukimise ja kuivamisaegadega. Väiksemas vannitoas kulub tervikprotsessile tavaliselt paar päeva, sest liim ja vuuk vajavad omal ajal kivistuda.

Klõpsvinüül ja vesitihe laminaat paigaldatakse kiiremini, sageli ühe päevaga, kuna materjal lukustub kokku ilma liimi ja kuivamisajata. See teeb neist hea valiku, kui vannituba peab kiiresti uuesti kasutusse minema, näiteks ainsa vannitoana korteris.

Meie plaatimistööd algavad 35 eurost objekti kohta ja hõlmavad ka aluspinna hüdroisolatsiooni kontrolli. Vinüül- või laminaatpõranda paigaldus kuulub põrandatööde alla, mis algavad 15 eurost objekti kohta — täpne hind sõltub pinnasuurusest ja aluspõranda seisukorrast.

• Plaat: kallim materjal ja töö, pikem kuivamisaeg, kuid parim veekindlus ja sobivus põrandaküttele
• Klõpsvinüül: keskmine hind, kiire paigaldus, sooja jalgealune, sobib enamasti ka põrandaküttega
• Vesitihe laminaat: odavaim, kiireim paigaldada, kuid ei sobi kohtadesse, kus vesi seisab

Trapi ja kalde küsimus

Kui vannitoas on põrandatrapp ja duširuum ilma dušikabiinita, peab põrand olema kaldega trapi poole — see tähendab valukihti, mida saab teha ainult plaadi alla. Klõpsvinüüli ja laminaati ei paigaldata kaldega valule, mistõttu need materjalid sobivad pigem vannitubadesse, kus dušiala on eraldatud kabiini või kõrgema lävepaku taha.

Kui vannituba on juba olemasoleva kaldega ja trapp töötab, saab uue pinnakatte valida vabamalt, aga tuleb kontrollida, kas hüdroisolatsioon on trapi ääres endiselt terve. Vana isolatsiooni peale uut vinüüli panna ei tasu, kui pole kindel, et alumine kiht on korras.

Mida meie valiksime tüüpilises Tallinna korteris

Kui vannituba on ainus koduses majapidamises ja kasutuses iga päev dušiga, valiksime plaadi — see taastab end veekindluse ja põrandaküttega koostöö poolest kõige kindlamalt, ka vanemas Lasnamäe või Mustamäe paneelkorteris, kus aluspõrand vajab niikuinii korrastamist. Lisakulu ja pikem paigaldus tasuvad end ära pika kasutusea jooksul.

Kui tegemist on külalis-WC-ga, kus dušši ei ole, või vannituba on eraldatud kõrgema lävepakuga duširuumist, sobib klõpsvinüül hästi ja tuleb odavam. Vesitihe laminaadi jätaksime pigem esikusse või köögi lähedale, kuhu vesi jõuab harva ja juhuslikult, mitte vannituppa ennast.