Millist põrandatrenaaži valida pesuruumi või saunaruumi jaoks

Kere suurus ja läbilaskevõime, mitte disain

Trenaaži kere ehk see osa, mis jääb põranda sisse, määrab, kui palju vett see minutis ära juhib. Pesuruumis, kus kasutatakse pesumasinat ja põrandat loputatakse harva suure koguse veega, sobib enamasti 50 mm väljalaskeühendusega trenaaž. Saunaruumis, kus vett tuleb rohkem ja korraga, tasub kaaluda 40–50 mm asemel laiemat, kuni 400–500 ml/s läbilaskega mudelit.

Kere kõrgus peab sobima põrandakonstruktsiooniga. Vana puitmaja puitpõrandal, kus soojustuskihti napib, on kitsas valik — sageli tuleb kere jaoks süvend lõigata või kasutada madala ehituskõrgusega trenaaži. Uusehitises, kus on betoonplaat ja kütteküte, on ruumi rohkem ja saab valida vabamalt.

Kere materjal on tavaliselt roostevaba teras või plastik. Plastik on odavam ja piisav enamikus olukordades, roostevaba teras taluvad paremini pidevat niiskust ja kuumusust, mistõttu saunaruumis eelistatakse tihti seda.

Tempel — see osa, mis hoiab lõhna eemal

Trenaaži tempel (vesilukk) on veega täidetud kõver toru osa, mis takistab kanalisatsiooni lõhna tulekut ruumi. Kui tempel on liiga madal või kuivab kiiresti ära, tuleb lõhn tagasi juba nädala pärast, sõltumata sellest, kui kallis rest peal on.

Ruumides, kus vett jookseb harva — näiteks külaliste vannituba või hooajaline saunaruum — kuivab madal tempel kiiresti ära. Sinna sobib kuivkõverriga trenaaž, mis sulgub mehaaniliselt, mitte ainult veekihiga, ja ei lase lõhna läbi ka siis, kui vett kaua ei ole jooksnud.

Igapäevase kasutusega pesuruumis piisab tavalisest veetempliga trenaažist, kui tempel on piisavalt sügav, tavaliselt vähemalt 50 mm. Väiksema templiga odavad mudelid näivad esialgu töötavat, aga kuiva perioodiga hakkab lõhn läbi tulema.

Resti materjal — see, mille peale astutakse

Resti materjali valik on suuresti maitse ja hooldusküsimus, mitte tehniline vajadus. Roostevaba teras on kõige praktilisem valik enamikus olukordades, sest see peseb kergesti puhtaks ja ei värvu.

Plaaditav rest näeb hea välja, kuid nõuab täpsemat tööd paigaldusel — plaadi tükk peab olema täpselt õige suurusega ja liimitud kindlalt, muidu tekib pragunemisoht koormuse all.

• Roostevaba teras — vastupidav, ei rooste, sobib nii pesuruumi kui saunaruumi, kõige levinum valik
• Plastik — odavaim, piisav vähem koormatud kohas, kuid muutub aja jooksul hapraks
• Plaaditav rest (kaetud plaadiga) — sulab põrandaga visuaalselt kokku, sobib, kui soovite trenaaži nähtamatuks teha
• Messing või kroomitud versioonid — pigem esteetiline valik, hind on kõrgem, funktsioon sama mis roostevabal terasel

Millal valida linear trenaaž seina ääres

Klassikaline ruudukujuline trenaaž keset põrandat nõuab kallet igast suunast selle poole, mis tähendab neljasuunalist kaldu tegemist. Lineaarne trenaaž, mis paigutatakse seina äärde või duši seina taha, vajab kallet vaid ühes suunas, mis lihtsustab plaatimist ja annab tasasema üldmulje.

Saunaruumis, kus leiliruumi ja pesuruumi vahel on üleminek, sobib lineaarne trenaaž hästi just selle piiri kohale — vesi ei jää leiliruumi poolele seisma. Väiksemas pesuruumis, kus pesumasin ja valamu on eri nurkades, võib ruudukujuline kesktrenaaž olla lihtsam lahendus.

Lineaarse trenaaži hind on tavaliselt kõrgem kere pikkuse tõttu, kuid ehitustöö osas ei ole see keerulisem kui tavaline trenaaž — kalded tuleb ikkagi teha korrektselt.

Mida trenaaž ei lahenda — see on põrandatööde küsimus

Ükski trenaaž ei tööta hästi, kui alune kalle on tehtud valesti. Tavaline soovitus on umbes 1–2 sentimeetrit kallet meetri kohta trenaaži suunas, kuid täpne väärtus sõltub ruumi kujust ja trenaaži asukohast. Kui kallet ei ole tehtud enne plaatimist, ei aita ükski trenaaž, olgu see kui tahes kallis.

Kui teete põrandat ise, tasub kalde ja aluspõranda teha lasta enne plaatimist — Abimeistri põrandatööde teenus (alates 15 € tööst) katab täpselt selle etapi, kalde valamise ja trenaaži õige kõrguse seadmise. Plaatimine (alates 35 € tööst) järgneb siis, kui alus on õige ja kuivanud.