Vannitoa pistikupesad: kuhu need tohivad tulla ja miks

Miks vesi ja elekter vannitoas eraldi tsoonidesse jaotuvad

Loogika on lihtne: mida lähemal on pistikupesa või lüliti veepritsmetele, seda suurem on risk, et vesi jõuab kontaktideni ja tekitab lühise või elektrilöögi ohu. Seetõttu vaadatakse vannituba kui ala, kus otse duši, vanni või valamu kohal ja vahetus ümbruses ei tohi elektripunkte üldse olla.

Kaugemale jäävates osades, kus pritsmed on ebatõenäolised, on paigaldus juba lubatud, kuid ka siis kasutatakse sobivat kaitseastet omavaid pistikupesi ja lülitatakse ring läbi rikkevoolukaitsme. See tähendab, et isegi väike lekkevool katkestatakse enne, kui see ohtlikuks muutub.

Kuhu pistikupesa tavaliselt paigutada ei tohi

Otse vanni või dušikabiini kohale ja nende vahetusse lähedusse pistikupesa ei paigaldata, sõltumata sellest, kui mugav see tundub näiteks föönile või pardlile. Samuti jäävad keelatud alale kohad, kus vesi valamust või dušist pritsides tõenäoliselt kontaktideni jõuab.

Levinud viga on paigaldada pistikupesa valamu kohale peeglisse integreerituna, arvamata, et pritsmed valamust seda ei ohusta. Tegelikult on see täpselt see ala, kust vesi kõige sagedamini lendab, ja seal peab elektrik hindama kaugust ning kaitseastet eraldi.

• Vahetult duširuumi või vanni kohal ja seintel selle lähikonnas
• Valamu kohal, kus pesemisel tekivad pritsmed
• Põrandale liiga madalale, kui vannitoas kasutatakse veega põranda pesu
• Niiskele seinale, kus aurust võib kondenseeruda vett otse pistikusse

Millised kaitsemeetmed teevad kaugema tsooni paigalduse turvaliseks

Vannitoa pistikupesad ühendatakse rikkevoolukaitsme kaudu, mis katkestab toite kiiresti, kui elektrivool leiab tee mööda ettenähtud rada, näiteks läbi niiske keha. See on vannitoas põhireegel, sõltumata sellest, kui kaugel pesa veest asub.

Lisaks kasutatakse pistikupesi ja lülitisid, mille korpus on niiskuse ja pritsmete vastu kaitstud – tavaline kuivade ruumide pistik ei sobi isegi kaugemale seinale. Kaitseastme valik sõltub konkreetsest kaugusest vee allikast ja peab olema osa projekti või paigalduse plaanist.

Mida saab omal käel otsustada ja mida mitte

Vannitoa plaanis võib omanik vabalt otsustada, kuhu tulevad kapid, peegel või valgustid disaini mõttes, kuid täpne pistikupesade ja lülitite asukoht elektri seisukohast tuleb alati kooskõlastada elektrikuga enne, kui plaaditööd algavad. Juhtmestik peidetakse seina või põranda sisse ja hilisem muudatus tähendab plaatide lahti võtmist.

Kui vannituba on korteris, ei vaja tavaline pistikupesa vahetus või lisamine üldjuhul korteriühistu luba, kuid suuremad muudatused, näiteks elektrikilbi ümbertõstmine või kandva konstruktsiooni puudutamine, tuleb ühistuga läbi räägitud saada. Kandvaid seinu me ei puuduta ja soovitame selle küsimuse alati täpsustada ühistult või ehitisregistrist.

Millal kutsuda elektrik ja mida see maksab

Kui plaanite vannitoa täielikult uuendada, on mõistlik lasta elektrik käia objektil enne plaatimist, et ta märgiks ära täpsed tsoonid ja juhtmete trassid vastavalt teie sisustusplaanile. Elektritööd meil algavad 49 €/h ja üksiku pistikupesa paigaldus juba olemasolevasse juhtmestikku alates 35 € tööst.

Terve vannitoa renoveerimine, kus elekter, veetorud ja plaatimine käivad käsikäes, algab meil 3500 € juurest ning selle hinna sees on ka elektripaigaldise ohutu planeerimine koos ülejäänud tööga.