Mitu pistikupesa peaks köögis olema ja kus need paiknevad

Miks köögis kulub pistikupesi rohkem kui mujal kodus

Köök on ainuke ruum kodus, kus korraga töötab tavaliselt mitu suure võimsusega seadet ja lisaks hulk väiksemaid. Külmik ja pliit on tihti eraldi elektriliinil, kuid lisaks vajavad oma pistikupesa nõudepesumasin, õhupuhastaja, mikrolaineahi, veekeetja, kohvimasin, saumikser ja tihti ka röster.

Kui pistikupesasid on liiga vähe, koguneb tööpinnale pikendusjuhtmete ja hargmike sasipundar, mis on nii ebamugav kui ka tuleohutuse mõttes küsitav. Praktikas tasub planeerida pigem paar pistikupesa rohkem, kui hiljem kahetseda.

Kui palju pistikupesi köögis tavaliselt planeeritakse

Kindlat arvu ette kirjutada ei saa, sest see sõltub köögi suurusest ja seadmete hulgast, kuid tavapärane lähenemine on jagada pistikupesad kolme rühma: suured kodumasinad, tööpinna seadmed ja saareala, kui see on olemas. Väiksemas köögis tuleb tihti kokku kuus kuni kaheksa pistikupesa, suuremas ja rohkemate seadmetega köögis kümme või enamgi.

Mõistlik on lähtuda mitte praegusest, vaid tulevasest sisustusest — kui plaanite kunagi nõudepesumasina lisada, tasub selle koht juba nüüd elektriga varustada, isegi kui masinat kohe ei osteta. Tühi pistikupesa seina sees ei maksa midagi, aga selle lisamine hiljem tähendab uut kanalit ja plaatide lõhkumist.

Kuhu pistikupesad tööpinna kohale tulevad

Tööpinna kohale, plaadi ja kapi vahelisele alale, paigutatakse pistikupesad väikeste kodumasinate jaoks — tavaliselt iga umbes 60–80 cm tööpinna kohta üks, nii et köögikombaini, röstrit ja veekeetjat saab kasutada ilma pistikuid vahetamata.

Kõrgus valitakse nii, et pistikupesa jääb tööpinnast piisavalt kõrgele, et seda katta ei saaks pritsmed ega toidujäägid, kuid samas mugavalt käeulatuses. Täpne kõrgus sõltub tööpinna ja kapi vahelise ala laiusest, mida elektrik koos köögi mõõtudega arvestab.

Suured kodumasinad ja saar vajavad omaette lahendust

Külmiku, pliidi, ahju ja nõudepesumasina pistikupesad paigutatakse nende taha, kuid piisavalt kõrgele või küljele, et masina juurde pääseks ilma pistikupesa ummistamata. Ahi ja pliit vajavad tihti ka võimsamat liini, mis tuleb elektrikuga eraldi läbi rääkida.

Kui köögis on saar, on sinna elektri viimine kõige keerulisem osa, sest kaabel tuleb tavaliselt tuua põrandast läbi, mitte seinast. See tähendab, et saare asukoht ja selle elektrivarustus tuleb otsustada juba põranda- või vaheseina ehitusfaasis, mitte köögi paigalduse ajal.

Mida otsustada enne plaatimist

Kogu see plaan tuleb paika panna enne plaatimist, sest pärast plaatide paigaldust tähendab iga muudatus plaatide lõikamist või lõhkumist. Kõige mõistlikum on kutsuda elektrik kohale juba köögimööbli tellimise faasis, mil on olemas mööblijoonis koos seadmete asukohtadega.

Elektrik märgib koos teiega ära täpsed kõrgused ja kohad, veab kaablid ja paigaldab karbid enne, kui plaatija tööle asub. Nii jäävad pistikupesad täpselt sinna, kus neid tegelikult vaja on, mitte sinna, kuhu need juhuslikult mahtusid.

• Kus asuvad tööpinna pistikupesad ja mitu neid on
• Kuhu tulevad suurte kodumasinate omad ning kas mõni vajab eraldi liini
• Kas köögis on saar ja kuidas sinna elekter tuuakse
• Kas plaanite tulevikus lisada seadmeid, mille jaoks tasub pistikupesa juba nüüd ette näha
• Kas valgustus tööpinna kohale vajab oma lülitit või pistikupesa

Kes selle töö teeb ja kui palju see maksab

Pistikupesade paigaldust ja köögi elektriskeemi planeerimist teeb kvalifitseeritud elektrik — see pole töö, mida tasub ise teha, kuna tegemist on kodu põhielektriga ja hilisem viga võib tähendada plaatide lahtivõtmist. Üksikute pistikupesade paigaldus maksab meil alates 35 € tööst, elektritööd tunnihinnaga alates 49 € tunnis.

Kui köök tervikuna on plaanis üle ehitada koos mööbli, elektri ja veevarustusega, on mõistlikum tellida terviklahendus — meie köögi paigaldus algab 600 € tööst ja sisaldab elektriskeemi kooskõlastamist elektrikuga juba enne plaatimist.