Kuidas planeerida köögi elektrit uute seadmete jaoks

Millised köögiseadmed vajavad eraldi liini

Suurema võimsusega seadmed tõmbavad nii palju voolu, et need ei tohi jagada liini teiste pistikutega. Elektripliit ehk induktsioonpliit on tüüpiline näide: enamik mudeleid vajab 32-ampriseid kaitsmeid ja eraldi kaablit otse elektrikilbist, kuna tavaline 16-amprine harukaitse ja tavaline kaabli ristlõige seda koormust ei kannata.

Sama loogika kehtib ahju, pesumasina, nõudepesumasina ja boileri kohta, kui viimane köögis paikneb. Kui kõik need on ühel liinil koos valgustuse või tavapistikutega, lülitub kaitse ühe seadme käivitusel korduvalt välja, ja halvimal juhul kuumeneb juhe üle.

Vanades paneelmajades ja 1930ndate puitmajades Kalamajas või Nõmmel on olemasolev elektriskeem sageli projekteeritud aja jaoks, mil kodus polnud korraga töötavat ahju, pesumasinat ja induktsioonpliiti. Uute seadmete plaan tähendab peaaegu alati kilbi ülevaatust, mitte ainult uusi pistikupesi.

• Induktsioonpliit või elektripliit: oma liin, tavaliselt 32 A
• Elektriahi, kui see on eraldi seade: oma liin
• Nõudepesumasin: oma liin, soovitavalt lekkevoolukaitsmega
• Pesumasin köögis: oma liin
• Boiler, kui see köögis asub: oma liin

Kui palju pistikupesi ja kuhu need paigutada

Köögis kulub pistikupesi rohkem, kui algul arvatakse. Tööpinna kohale, kapipealsete taha, tuleks planeerida vähemalt kolm kuni neli pistikupesa väiksemate seadmete jaoks: kannel, röstrisai, mikser, saumikser. Need paigutatakse tavaliselt 15–20 cm tööpinnast kõrgemale, et need jääksid seina ja seadmete vahele nähtavad ja ligipääsetavad.

Suurtele integreeritud seadmetele, nagu külmik, nõudepesumasin või ahi, tehakse pistikupesa selle taha, aga mitte otse seadme taha keskele, kus see hiljem kättesaamatuks jääb. Parem koht on kõrvalkapi sisemuses või seadme kõrval, nii et pistiku saab hädavajadusel eemaldada ilma tervet kappi lahti võtmata.

Kui köögisaar on plaanis, tuleb pistikupesad ja veetorud saare jaoks planeerida juba põranda valamise või põrandakatte paigaldamise faasis, sest hiljem kaablite vedamine läbi valmis põranda on kordades kallim ja jätab põrandasse nähtava jälje.

• Tööpinna kohale 3–4 pistikupesa väikeseadmetele
• Iga suurema sisseehitatud seadme jaoks oma, ligipääsetav pistikupesa
• Köögisaarele elekter ja vesi planeerida enne põranda valmimist
• Pistikupesad niiskematesse tsoonidesse valida vastava kaitseastmega

Miks induktsioonpliit tahab tihti eraldi liini kilbist

Induktsioonpliidid on kiired ja tõhusad, aga nende võimsustarve tippkoormusel on tavaliselt suurem, kui vanades korterites arvestatud. Kui majas või korteris on peakaitse väike, näiteks 16 või 25 A, ei pruugi induktsioonpliit koos teiste seadmetega üldse korraga tööle jääda, isegi kui pliidile endale on eraldi liin tõmmatud.

Sel põhjusel on mõistlik enne uue pliidi ostmist kontrollida, milline on korteri või maja peakaitse ja kui palju sellest reaalselt vaba jääb. Korterelamutes, kus elekter tuleb läbi ühistu peakilbi, tasub see teema tõstatada ka korteriühistuga, sest peakaitsme suurendamine võib puudutada maja ühist elektrisüsteemi.

Levinuim viga: elektriplaan tehakse pärast köögitellimust

Kõige sagedasem probleem on see, et köök tellitakse valmis mõõtude ja seadmevalikuga, aga elektritööd algavad alles siis, kui mööbel on juba paigas või teel. Tulemuseks on kompromissid: pistikupesa jääb kapi taha, kust seda kunagi ei näe, või tuleb valmis seinasse uus soon lüüa, mis tähendab tolmu, krohvimist ja värskelt paigaldatud plaatide riski.

Õige järjekord on vastupidine: kõigepealt pannakse paika seadmete asukohad ja võimsused, seejärel tehakse elektriplaan koos kilbi ülevaatusega, ja alles pärast seda tellitakse köögimööbel mõõtu järgi. See tundub aeganõudvam, aga säästab hiljem seina lahtivõtmist.

Mida saab ise teha ja millal kutsuda elektrik

Ise saab kindlasti planeerida seadmete asukohad, mõõta üle tööpinna pikkuse ja märkida ära, kus milline seade seisma hakkab. Samuti on mõistlik ise vaadata kilbi peale ja kirja panna, milliseid kaitsmeid seal juba on ja kui palju vaba ruumi kilbis on uute liinide jaoks.

Kaablite vedamine seinasisse, uute liinide ühendamine kilpi ja pistikupesade paigaldus on aga töö, mille peab tegema elektrik. Vale ristlõikega kaabel või valesti valitud kaitse ei ole väike viga, vaid tulekahju risk, ning sellist tööd ei tasu ise proovida ka siis, kui käed on muidu osavad.

Kui plaan on selge, aitab elektrik kilbi üle vaadata ja uued liinid tõmmata elektritööde raames alates 49 €/h. Kui köök tuleb tervikuna, sealhulgas mööbli kokkupanek ja seadmete ühendamine, on mõistlikum tellida köögi paigaldus tervikuna alates 600 € tööst, ja üksikute lisapesade jaoks piisab pistikupesade paigaldusest alates 35 € tööst.