Vana maja ja uusarenduse korter: mille poolest erineb hooldusvajadus

Juhtmestik ja elektrisüsteem — mis vanuses on maja süda

1930ndate puitmajas ja nõukogudeaegses paneelelamus on algne juhtmestik enamasti alumiiniumist ja dimensioneeritud aja jaoks, mil kodus polnud pesumasinat, mikrolaineahju ega mitut laadijat korraga. Kui juhtmestikku pole vahepeal uuendatud, tähendab see suuremat riski kaitsmete väljalöömiseks ja pikas plaanis vajadust juhtmestik osaliselt või täielikult vahetada.

Uusarenduses on juhtmestik uus, vastab tänastele koormustele ja tavaliselt on olemas ka piisav arv pistikupesasid. Hoolduskoormus on siin minimaalne — probleemid tekivad pigem üksikutest riketest, mitte süsteemsest vananemisest.

Kui kolite vanasse korterisse ja plaanite lisada näiteks pesumasina või induktsioonpliidi, tasub enne elektrisüsteemi üle vaadata lasta. Elektritööd algavad 49 €/h ja elektrik oskab kohapeal öelda, kas olemasolev võimsus ja juhtmestik seda koormust kannavad.

Torustik — millal tuleb vana toru üllatus

Vanades majades on püstikud tihti malmist ja horisontaaltorud võivad olla vahetatud eri aegadel eri materjalidega, mis tähendab, et roostet ja ummistusi tuleb ette sagedamini. Nõukogudeaegses paneelelamus on lisaks risk, et naaberkorteri vana toru laseb läbi ja probleem tekib teie lakke, mitte teie enda torust.

Uusarenduses on torustik plastist või komposiidist, ummistuste ja lekete risk on väiksem ning kui midagi juhtub, on tegu üksiku riketega, mitte kogu maja vanusest tuleneva mustriga.

Vanas majas tasub uurida, kas püstikud on ühistu poolt juba vahetatud — see info peaks olema koosolekute protokollides. Kui pole, on mõistlik eelarvestada, et lekkeid tuleb aeg-ajalt ette. Torutööd algavad 45 €/h ja väiksema lekke või ummistuse saab enamasti lahendada ühe visiidiga.

Soojustus ja küte — kust kaob raha talvel

1930ndate puitmaja seinad on õhemad ja algupärased aknad lasevad soojust läbi, kui neid pole vahetatud või lisaklaasidega täiendatud. Paneelelamu piirdetarindid on renoveerimata majades külmasillte täis, mistõttu on küttearved talvel kõrgemad, kuni maja pole soojustatud.

Uusarenduse korterites vastab soojustus tänastele nõuetele ja koos sellega tuleb sageli ka õhuvahetuse süsteem, mis tähendab, et hallitusrisk on väiksem, aga ventilatsiooniseadmed vajavad ise regulaarset filtrivahetust ja hooldust.

Vana maja ostja peaks arvestama, et küttekulu ja niiskusprobleemide ennetamine on tema enda või ühistu kanda, sõltuvalt sellest, kas tegu on fassaadi või korteri siseküljega.

Ühistu ja majahaldus — kes maksab, mis remondi eest

Vanas majas, olgu see puit- või paneelehitis, on remondifondi maksed sageli suunatud suurte tööde jaoks — katus, fassaad, trepikoja torustik. Kui ühistu pole aktiivne või fond on väike, jäävad need tööd venima ja lõpuks tulevad ette suuremad ühekordsed kulud.

Uusarendustel on tavaliselt selgem majahalduse leping ja garantiiajad arendajaga, mis tähendab, et esimesed aastad on ehitusvigade eest ka arendaja vastutada, mitte ainult omaniku.

Enne ostu tasub küsida ühistu viimase paari aasta koosolekute protokolle ja remondifondi seisu — need näitavad ausamalt tulevast hoolduskoormust kui korteri enda seisukord.

• Kas püstikud (torustik) on juba vahetatud või plaanis lähiaastatel
• Kas fassaad ja katus on renoveeritud või ootavad järge
• Kui suur on remondifond ja kas makseid on viimasel ajal tõstetud
• Kas juhtmestik trepikojas ja korterites on vahetatud
• Kas maja on liitunud kaugküttega või on lokaalne küte

Väiksemad tööd, mis tulevad ette olenemata maja east

Sõltumata sellest, kas korter on 1970ndate paneelelamus või tänavu valminud arenduses, tuleb ette uste reguleerimist, riiulite kinnitamist, mööbli kokkupanekut ja väiksemaid parandustöid, mida omanik ise teha ei jõua või ei oska.

Selliste tööde puhul pole vahet maja vanuses — vajadus on korrapärane ja väike. Väiketööd algavad 39 €/h koos esimese tunni miinimumiga ja sobivad täpselt selliste jooksvate ülesannete jaoks.