Vale suurusega kaitse kilbis: miks see on ohtlik
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Mõnikord avastab korteri või maja omanik, et elektrikilbis olev kaitse ei tundu klapivat sellega, mida see peaks kaitsma — 25-ampriline automaat õhukesel valgustusjuhtmel või eelmise omaniku poolt suurendatud kaitse pärast korduvat väljalöömist. Erinevalt korduvalt väljalööva kaitsme probleemist ei ole siin küsimus mitte selles, et miski enam ei tööta, vaid selles, et kaitse tegelikult ei kaitse. See juhend selgitab, mis vahe on kaitsme ja juhtme sobitamisel, kuidas seda ise üle vaadata ja millal on tegu tõsise ohuga.

Miks kaitsme ja juhtme suurus peavad kokku käima
Kaitse (kas kruvitav kork, automaatkaitse ehk «liin» või muu) on paigaldatud selleks, et katkestada vool enne, kui juhe kuumeneb ohtlikult. Iga juhtme läbimõõt (tavaliselt 1,5 mm² valgustusele, 2,5 mm² pistikupesadele, jämedam pliidile või saunaahjule) talub kindlat maksimaalset voolutugevust ilma ülekuumenemiseta.
Kaitse ülesanne on rakenduda enne, kui see piir ületatakse. Kui kaitse on liiga suur — näiteks 25 A automaat 1,5 mm² juhtmel, mis peaks olema kaitstud 10 või 16 amprise kaitsmega —, võib juhe kuumeneda pikalt ilma kaitsme vahelesegamiseta.
See on erinev olukorrast, kus kaitse lööb liiga tihti välja: seal on probleem tavaliselt koormuses või kaitsme enda vananemises. Siin on probleem paigalduses endas — kaitse ja juhe lihtsalt ei sobi kokku, ja see võib püsida märkamatuna aastaid.
Kuidas selline ebakõla tavaliselt tekib
Kõige levinum põhjus on varasem omanikupoolne «remont»: kaitse on korduvalt välja löönud ja keegi on selle lihtsalt suurema vastu vahetanud, selle asemel et välja selgitada, miks see lööb välja. See annab hetkelise mugavuse, aga kaotab kaitsme algse eesmärgi.
Teine levinud olukord on vanades paneelmajades ja 1930ndate puitmajades, kus kilp on aastakümnete jooksul mitu korda ümber ehitatud, ilma et keegi oleks kontrollinud, kas juhtmestik kilbi uuendustega sammu peab. Kolmas variant on lihtsalt vale algne projekteerimine või kiirustades tehtud töö.
Mida ise kontrollida enne elektriku kutsumist
Kaitsme peal on tavaliselt trükitud number amprites — 10, 16, 20, 25 ja nii edasi. Kirjutage üles, mis kaitse mis ahelal on. Kui kilp on tähistatud (nt «köök», «magamistuba», «pliit»), on see lihtsam; kui mitte, tuleb tähistus kaardistada lülitades ahelaid ükshaaval välja.
Juhtme läbimõõtu on keerulisem üle vaadata, sest see on tavaliselt seina sees. Kilbis, kus juhtmed kilpi sisenevad, on läbimõõt mõnikord nähtav isolatsioonil või dokumentides, kui neid on säilinud. Kui dokumente pole, ei saa läbimõõdu üle otsustada silma järgi — see nõuab kontrolli.
- Kirjutage üles iga kaitsme amprinumber ja millist ruumi või seadet see katab
- Otsige üles pistikupesad ja lülitid, mis tunduvad ahelaga sobimatud (nt üks kaitse katab pliiti ja valgustust korraga)
- Kontrollige, kas pistikupesade ja juhtmete juures on soojenemise, tumenemise või põleva lõhna jälgi
- Pange tähele, kas kilp on selgelt hiljem ümber ehitatud — erinevad kaitsmete tüübid või vanused kõrvuti
- Ärge katsuge ega vahetage ise midagi kilbis, kui te pole kindel, mis ahelaga tegu
Millal on tegu tõsise ohuga ja millal saab oodata
Kui kahtlustate, et mõni kaitse on juhtme jaoks liiga suur, aga midagi ei ole seni juhtunud, ei ole tegu ägeda hädaolukorraga — juhe ei kuumene ainult sellepärast, et kaitse on olemas, vaid siis, kui ahelas on piisavalt koormust. Sellegipoolest ei tasu seda pikalt oodata lasta, sest te ei tea, millal keegi lülitab sisse mitu seadet korraga.
Ägedad märgid, mille puhul tuleb tegutseda kohe: pistikupesa või kilp on soe või kuum, tunda on kõrbelõhna, pistikupesa ümbrus on tumenenud või kaitse lööb välja alles pärast pikka koormust, mitte kohe. Sellisel juhul lülitage vastav ahel kilbis välja ja kutsuge elektrik.
Kui tegu on lihtsalt kahtlusega, ilma nähtavate märkideta, on mõistlik lasta kilp üle vaadata järgmise sobiva võimaluse korral — see ei ole midagi, mida saab ise usalduslikult parandada kaitset suuremaks või väiksemaks vahetades, sest õige suurus sõltub konkreetsest juhtmest, mitte tunde järgi valimisest.
Mida saab teha ise ja mida mitte
Kaitsme väljavahetamine iseenesest tundub lihtsana, aga vale kaitse valimine ilma juhtme läbimõõtu teadmata võib probleemi hoopis hullemaks teha — liiga väike kaitse lööb pidevalt välja, liiga suur ei kaitse üldse. Kilbis tehtavad muudatused kuuluvad elektritööde alla ja need teeb kvalifitseeritud elektrik.
Kui kaitsmete ja juhtmete vastavus on tervikuna kaheldav, tasub kaaluda kogu kilbi ülevaatust või vahetust korraga, mitte kaitsmete ükshaaval lappimist. Elektrikilbi vahetus meilt algab 350 eurost tööst, ja väiksemad kontrollid või parandused käivad elektritööde tunnihinnaga alates 49 eurost tunnis.
Kaitsme suuruse ja juhtme läbimõõdu sobimatus ei tekita kohe probleemi, aga tähendab, et kaitse ei pruugi rakenduda enne, kui juhe on juba ohtlikult kuum — see nõuab elektriku kontrolli, mitte kaitsme omal käel vahetamist.