Alumiinium- ja vaskjuhtmestik: mille poolest need erinevad

Miks alumiiniumi üldse kasutati

1960.–1980. aastatel oli alumiinium vasest odavam ja kergem, mistõttu see sobis hästi suuremahulisse paneelmajade ehitusse. Tolleaegne elektritarbimine oli ka väiksem — pesumasin, elektripliit ja mõni lamp, mitte tänapäeva kodutehnika hulk.

Elektrit juhib alumiinium halvemini kui vask, seega sama voolutugevuse jaoks on vaja jämedamat traati. Nõukogude normides oli see arvesse võetud, kuid tänapäeva koormused — kliimaseade, elektriline boiler, induktsioonpliit — suruvad vana juhtmestiku sageli oma piiridele lähedale.

Kus tekivad tegelikud probleemid

Alumiinium ise ei ole ohtlik materjal, kuid sellel on kaks omadust, mis vasega võrreldes ühendusi keerulisemaks teevad. Esiteks kattub see õhu käes kiiresti oksiidikihiga, mis juhib elektrit halvasti ja tekitab ühenduskohta lisatakistust.

Teiseks „voolab” alumiinium temperatuurimuutuste ja koormuse all aeglaselt kruvi alt välja — seda nimetatakse külmvooluks. Ühendus, mis algul oli pingul, muutub aastate jooksul lõdvaks, tekib kontaktikuumenemine ja pikas plaanis tulekahjuoht.

Need probleemid ilmnevad just ühenduskohtades: pistikupesades, lülitites, harukarpides ja kilbis. Sirge traadilõik seina sees tavaliselt probleeme ei tekita, kui seda ei koormata üle.

Kas alumiiniumi ja vaske tohib omavahel ühendada

Otse kruviklemmiga kokku keerata neid kahte metalli ei tohi — erineva paisumise ja galvaanilise korrosiooni tõttu tekib ühenduskoht just seal kõige kiiremini kuumaks. See on üks levinumaid vigu, mida amatöörremondi käigus näeb.

Ühendus on siiski võimalik teha korrektselt, kasutades selleks ette nähtud spetsiaalseid klemme või pastasid, mis on mõeldud just alumiiniumi-vase liidese jaoks. See on täpsustööst, mille tegemine tasub jätta elektriku hooleks.

Kui vahetate pistikupesa või lülitit ja sein toob välja alumiiniumjuhtme, on see hea hetk lasta samal käigul kontrollida terve haru seisukorda, mitte ainult üht ühenduskohta.

Kas kogu juhtmestik tuleb kohe välja vahetada

Vana alumiiniumjuhtmestik ei tähenda automaatset kohustust kõik seinad lahti lüüa. Kui juhtmed on heas seisus, koormus mõõdukas ja ühendused korrektsed, võib süsteem toimida veel aastaid, ent seda tuleb regulaarsemalt kontrollida kui vasktraati.

Täielik vahetus on mõistlik siis, kui plaanite niikuinii remonti, kui kilbis on näha tumenenud või sulanud klemme, kui kaitsmed löövad sagedasti välja või kui lisate suure koormusega seadme, nagu elektriline boiler või kliimaseade.

Kinnisvara müügi või ostu kontekstis küsitakse alumiiniumjuhtmestiku kohta üha sagedamini, sest ostjad ja pangad on riskist teadlikumaks muutunud. Korrektne dokumentatsioon tehtud tööde kohta aitab siin rohkem kui vaikimine.

Mida saab teha kohe ja mida tasub elektrikule jätta

Juhtmestiku materjali kontrollimine ja lihtsate märkide — soojenenud pistikupesad, tume värvimuutus kilbis, vahelduv valgustus — jälgimine on midagi, mida saab ise teha ilma seina lahti võtmata.

Ühenduste ümbertegemine, klemmide vahetus ja kilbi ülevaatus nõuavad aga elektrikutööd, kuna vale ühendus alumiiniumiga on just see koht, kus tekivad reaalsed tuleohud. Meie elektritööd algavad hinnaga 49 € tunnis ja sobivad nii üksiku ühenduse ülevaatuseks kui ka suurema haru kontrolliks.

Kui kilp ise on vana, alumiiniumklemmidega ja piiratud kaitsmete arvuga, on tihti mõistlikum see korraga uue vastu vahetada, mitte ühendusi ükshaaval lappida. Elektrikilbi vahetus meie juures maksab alates 350 € tööst.

• Kontrollige, kas kilbis või pistikupesade taga on hõbedane, mitte punakas traat — see viitab alumiiniumile
• Jälgige soojenenud pistikupesasid, lülitite kobisevat heli või vilkuvat valgust
• Ärge ühendage alumiiniumi ja vaske otse kruviklemmiga ise
• Suure koormusega seadme lisamisel (boiler, kliimaseade, induktsioonpliit) laske haru enne üle kontrollida
• Vana ja piiratud kilbi puhul kaaluge tervikvahetust, mitte üksikute klemmide parandust