Elektriauto laadija paigaldamine eramusse: mida arvestada

Kas kilp kannatab lisakoormust

Esimene samm ei ole laadija valimine, vaid pilk elektrikilpi. Tüüpiline eramu liitumine on 3x25A, mõnel vanemal majal ka väiksem. Laadija, mis tõmbab 11 kW, vajab omakorda 16A kolmefaasilist kaitset — see peab liitumise piiresse ära mahtuma koos kõige muuga, mis majas samal ajal töötab.

Vanemates eramutes, eriti 1990ndatel ja varem ehitatutel, on kilbid tihti juba ammendatud: vabu kohti kaitsmetele pole ja peakaitse on niigi piiri peal. Sel juhul ei aita laadija ostmine midagi enne, kui kilp on korrastatud või vahetatud.

Kilbi ülevaatuse ja koormusarvestuse tegemiseks tasub kutsuda elektrik kohale enne laadija tellimist, mitte pärast. See väldib olukorda, kus seade seisab garaažis karbis, sest paigaldamiseks pole tehnilist alust.

Kolmefaasiline liitumine — kas seda on vaja

Enamik kodulaadijaid töötab kas ühefaasiliselt (kuni umbes 3,7 kW, aeglane) või kolmefaasiliselt (11 või 22 kW, oluliselt kiirem). Kui majas on juba kolmefaasiline liitumine, on see enamasti lihtsalt kilbi ja kaabli küsimus. Kui majas on ainult üksfaasiline liitumine, tuleb kaaluda, kas kolmefaasilisele üle minna.

Üleminek tähendab pöördumist võrguettevõtte poole liitumise muutmiseks, mis on eraldi protsess kilbitööst ja võtab aega. See juhend ei mine kuludesse süvitsi, aga planeerimise mõttes on oluline teada: kui laadimiskiirus on esmatähtis, tuleb see küsimus lahendada enne kaablitrassi kavandamist, sest kaablisoon ja kaitsme suurus sõltuvad valikust.

Paljudele eramu omanikele piisab tegelikult aeglasemast laadimisest — kui auto seisab öö otsa laadimas, ei ole 22 kW kiirus vajalik ja 3,7–11 kW klass säästab nii liitumise kui kilbi peal.

Kaabli trass kilbist parkimiskohani

Eramus kulgeb trass tavaliselt osaliselt majas ja osaliselt õues — see on koht, kus tehakse kõige rohkem vigu. Sisetingimustele mõeldud kaablit ei tohi vedada läbi õue ega maasse, isegi lühikese lõigu ulatuses.

Õuetrassi jaoks kasutatakse kas maakaablit, mis paigaldatakse liivaaluse ja hoiatuslindiga vähemalt kirjeldatud sügavusele, või maapealset kaablit, mis peab kulgema kaitsetorus (nn kaablikanal või painduv robusttoru). Läbi seina puurimine tehmise kohas tuleb tihendada, et vesi ei pääseks sisse.

Trassi pikkus ja pinnase iseloom mõjutavad ka kaablisoont — mida pikem trass, seda suurem risk pingelangusele, mistõttu ei saa alati lähtuda tootja minimaalsest soovitusest. Trassi kavandamisel tasub mõõta kaugus kilbist tegeliku parkimiskohani, mitte linnulennult, ja arvestada nurgad ning kõrguste erinevused.

• Vali maakaabel, kui trass läheb muru või peenra alt
• Vali kaitsetoruga maapealne lahendus, kui kaabel jääb nähtavale (seina äärde, terrassi alla)
• Ära vea sisekaablit läbi õue ega läbi seina tihendamata avast
• Jäta kaablile varu, kui parkimiskoht võib tulevikus nihkuda

Laadija ise: seina- või postimudel

Enamikule eramutele sobib seinale kinnitatav laadija, kui parkimiskoht on maja seina ääres või garaažis. Kui auto seisab eemal, õue peal, tuleb kaaluda eraldi laadimispostiga lahendust, mis vajab omakorda vundamenti või vähemalt kindlat alust.

Laadija ise ostetakse enamasti kliendi poolt, sest valikuid ja tootjaid on palju ning eelistused (rakendus, wifi, koormuse jagamine teiste tarbijatega majas) on isiklikud. Paigaldus ja kilbitöö on see osa, mis nõuab kvalifitseeritud elektrikut.

Millal ise teha ja millal kutsuda elektrik

Trassi kaevamine, kaablikanali paigaldamine ja toru vedamine on töö, mille saab eramu omanik ise ära teha — see säästab tunde elektriku arvelt. Ühenduste tegemine kilbis, kaitsmete valik ja laadija elektriline ühendamine ei ole ise tehtav töö.

Elektritöid teeb meil kvalifitseeritud elektrik, hinnaga alates 49 € tunnist. Kui kilp on vana või kohtade puudujäägiga, tasub kaaluda elektrikilbi vahetust tervikuna — see töö algab 350 € juures ja annab korraga korras aluse nii laadijale kui majapidamise muudele vajadustele.

Levinuim viga, mida eramu omanikud teevad, on laadija tellimine enne kilbi kontrollimist. Tarnija paigaldab seina külge kena kasti, aga selgub, et kaitse pole olemas ja auto ei laadi täisvõimsusel või ei laadi üldse. Kontrollige kilp üle enne ostu, mitte pärast.

Väliskaabli kaitse ja ilmastikukindlus

Eesti kliima tähendab, et õue jääv kaabel ja selle ühenduskohad peavad taluma nii külma, niiskust kui liikuvat pinnast talvel. Kaitsetoru valikul tuleb jälgida, et see oleks UV-kindel, kui jääb päikese kätte, ja piisavalt jäik, et mitte lõhkeda külmumisel.

Laadija enda seina- või postikinnitus peab olema piisava niiskuskaitsega (see on tootja andmetel kirjas), aga ka kaabli sisenemiskoht seadmesse tuleb tihendada. Kontrollige paigalduse lõpus, et miski ei jää lompi ega lume alla seisma pikaks ajaks.