Tolmuvaba remont: kuidas hoida tolm kontrolli all, kui elate korteris edasi

Miks tolm levib kogu korterisse, mitte ainult remonditavasse tuppa

Ehitustolm on väga peenike – kipsplaadi lihvimisel ja krohvi eemaldamisel tekkiv tolm on osakestena palju väiksem kui tavaline majapidamistolm. Sellised osakesed ei lange kiiresti maha, vaid hõljuvad õhus tundide kaupa ja liiguvad koos õhuvooluga ukseavadest, pistikupesade aukudest ja isegi kitsastest praodest.

Korteris tekitab õhuvoolu tavaliselt köögi ja vannitoa väljatõmme, avatud aknad ja lihtsalt uste avamine-sulgemine. Kui remonditav tuba ei ole õhuliselt eraldatud, kandub tolm paari tunni jooksul elutuppa, kööki ja magamistuppa, isegi kui uks on suurema osa ajast kinni.

Tööala piiritlemine kile ja teibiga

Kõige tähtsam samm on ehitada remonditava toa ukseavasse füüsiline barjäär. Selleks sobib paksem ehituskile (vähemalt 0,15 mm), mis kinnitatakse ukseraami külge maalriteibiga kogu perimeetri ulatuses – lagi, mõlemad küljed ja põrand. Kile peab olema pingul, ilma lõtvade servadeta, kust õhk saaks vabalt läbi käia.

Kui remont kestab kauem kui paar päeva, tasub ukseavasse teha n-ö lüüs: kaks kilekihti umbes 30–40 cm vahega, mille vahelt saab läbi käia nii, et sisemine kiht jääb enamasti kinni. See vähendab tolmu kandumist märgatavalt, eriti kui peres on lapsi, kes ust sageli lahti-kinni käivad.

Ventilatsiooniavad, radiaatori nišid ja pistikupesade augud remonditavas toas tasub samuti teibiga kinni katta, kui neid parajasti ei kasutata. Põrandale, mis viib teistesse ruumidesse, on mõistlik panna teekile või vanad linad, mis peale tööd lihtsalt ära visata.

• Ehituskile 0,15 mm, ukseava kohta 4–6 m²
• Maalriteip (mitte tavaline pakketeip, mis rebib värvi kaasa)
• Kilerulli fikseerimiseks statiiv- või liistuprofiil, kui teip üksi ei pea
• Teekile või vanad linad koridori ja põranda kaitseks

Alarõhu tekitamine aknaventilaatoriga

Kile üksi ei takista kõike, sest väike õhurõhu erinevus tõmbab tolmu ikkagi ukseavast välja, kui keegi liigub. Lahendus on tekitada remonditavas toas kerge alarõhk: paigaldada aknasse väljatõmbav ventilaator, mis puhub toast õhku välja, mitte vastupidi.

Kui õhk tõmmatakse toast pidevalt välja, tekib väike alarõhk, mis tõmbab õhu pigem koridorist tuppa, mitte tuba täis tolmust õhku ülejäänud korterisse. Ventilaatori ette tasub panna lihtne filter või vähemalt tihe riidelapp, et see ise tolmu täis ei ummistuks.

See võte on eriti oluline lihvimistööde ja krohvi eemaldamise ajal, kui tolmu tekib palju korraga. Kui akent ei saa avada (näiteks talvel või kui tuba on sisemine), on see koht, kus tasub kaaluda tööde tegemist väljaspool eluperioodi või kutsuda abi, kes toob kaasa tolmuimeja koos ehitustolmufiltriga.

Koristamise järjekord töö käigus

Levinud viga on koristada alles siis, kui kogu remont on valmis. Selleks ajaks on tolm jõudnud igale pinnale, riietesse ja ventilatsiooni. Parem on koristada iga tööpäeva lõpus, mitte lasta tolmul koguneda.

Õige järjekord on ülalt alla: esmalt katused, valgustid ja kapipealsed, siis riiulid ja mööblipinnad, seejärel aknalauad ja radiaatorid, viimasena põrand. Tolmuimejaga (soovitavalt HEPA-filtriga) käiakse üle enne märga koristust, sest kuiv lapiga pühkimine ainult keerutab peent tolmu uuesti õhku.

Remonditava toa ukse juures tasub hoida märga lappi või kummist matti, millele astuda enne teise ruumi minekut – see vähendab jalatallaga kaasa kanduvat tolmu oluliselt.

• Tolmuimeja, soovitavalt HEPA-filtriga
• Mikrokiudlapid, mis niiskena tolmu ei keeruta
• Ämber sooja veega, vahetada sageli
• Märg matt või lapp ukse ees

Kui peres on lapsi või allergikuid

Kipsplaadi- ja krohvitolm ärritab hingamisteid ka tervel inimesel, allergiku või astmaatiku puhul aga oluliselt rohkem. Kui võimalik, veedku lihvimispäevadel aega mujal – näiteks õues või sugulaste juures – ja tuulutage korter pärast tööde lõppu korralikult läbi.

Väikelastele tasub remonditav tuba täielikult ligipääsmatuks teha, mitte ainult kile ja sildiga. Lapsed avastavad kilepiirded uudishimulikult ja võivad need lõhkuda, mis nullib kogu eelneva vaeva.

Kui tolmutundlikkus on tõsine, on mõistlik kaaluda, kas remondi saaks teha ajal, mil pere on mujal, või tellida osa tolmu tekitavatest töödest (lihvimine, seinte lammutus) kellelegi, kes teeb selle kiiremini ja tolmuvabama tehnikaga ära, kui iseseisvalt proovides kuluks.

Millal on mõttekam kutsuda tegija, mitte ise proovida

Kui tegemist on ühe seina värvimise või väikese remonditööga, katab enamiku ülal kirjeldatust ise ära. Kui aga ees on suurem korteri remont – mitme toa lammutus, krohvimine, põranda lihvimine –, muutub tolmu kontroll all hoidmine tunduvalt keerulisemaks ja aeganõudvamaks, kui esmalt tundub.

Sellisel juhul on mõistlik lasta suurem korteri remont teha tervikuna, kus tolmutõrje on osa tööprotsessist algusest peale, mitte lisatöö, mida ise õhtuti teha. Väiksemate tööde puhul, näiteks ühe seina lammutamine või vana laminaadi eemaldamine, sobib tunnipõhine abi, kus arvestus algab 39 €/h ning tolmutõrje meetmed lepitakse enne tööde algust kokku.