Pistikupesade ja lülitite paigalduskõrgus: levinud tava Eestis
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Remonti planeerides tuleb ette otsus, mis kõrgusele pistikupesad ja lülitid seinale jäävad. Eestis kehtiv siduv standard puudub, kuid on välja kujunenud tavad, mis lähtuvad mugavusest, ohutusest ja sellest, kuidas mööbel ja tehnika tavapäraselt ruumis paiknevad. See juhend annab konkreetsed kõrgusvahemikud köögi, esiku, elutoa ja vannitoa jaoks ning selgitab, millal tasub kõrguse valikul mõelda ka liikumispuudega inimese vajadustele.

Milline kõrgus on tavapärane elutoas ja magamistoas
Elutoas ja magamistoas paigaldatakse pistikupesad enamasti 30 sentimeetri kõrgusele põrandast. See on kõrgus, kuhu mahub käsi mugavalt ilma kummardamata, kuid mis jääb siiski plinttoolile lähedale ja on visuaalselt tagasihoidlik.
Lülitid paigaldatakse tavapäraselt 90 kuni 105 sentimeetri kõrgusele, nii et need jääksid käe haardeulatusse ukse kõrval ilma sirutamiseta. Kui toas on lai uks või mitu lülitit kõrvuti, tasub need joondada ühele horisontaaljoonele, see näeb korrastatud välja ja on lihtsam paigaldajale mõõtu võtta.
Kui plaanite voodi kõrvale öölampide pistikupesasid, on levinud valik paigaldada need 60–70 sentimeetri kõrgusele, umbes öökapi tasapinnaga samale joonele, et juhe ei jääks rippuma ega vedeleks põrandal.
Köök ja tööpind: kõrgus, mis peab arvestama mööbliga
Köögis on kõrguse valik kõige tehnilisem, sest pistikupesad peavad sobima kokku alumiste ja ülemiste kappide, tööpinna ja mõnikord ka pliidiplaadi kõrgusega. Tavapärane lahendus on paigaldada pistikupesad tööpinna kohale, 15–20 sentimeetrit tööpinna tasapinnast kõrgemale, mis jääb enamasti 115–125 sentimeetri juurde põrandast.
Alumiste kappide sisse jäävate pistikupesade (külmkapp, nõudepesumasin) kõrgus sõltub sellest, kus asub seadme enda pistik ja kas soklikorpuses on selleks ette nähtud ava. Neid ei planeerita tavapärase 30-sentimeetrise kõrguse järgi, vaid mööblijoonise järgi, mistõttu tasub köögimööbli tellimisel elektritööd täpselt kokku leppida enne, kui seinad on valmis.
Kui köögis on saar või poolsaar, tuleb pistikupesad sinna paigaldada sageli spetsiaalse tõstetava või sisseehitatud korpusega tööpinna sisse, mitte tavalise seinapistikuna. Selliste lahenduste puhul on mõistlik pidada nõu enne mööbli paigaldust, sest hiljem lõikamine on kallim ja jätab jälje.
Esik, vannituba ja pesuruum
Esikus jäävad pistikupesad tavaliselt 30 sentimeetri kõrgusele, nagu elutoaski, kuid kui esikus on kõrge kummut või jalanõukapp, tasub pistikupesa tõsta sellest kõrgemale, näiteks 110–120 sentimeetrini, kui plaanite seal kasutada näiteks jalanõukuivatit või peeglivalgustust.
Vannitoas ja pesuruumis kehtivad rangemad ohutusnõuded veepritsmete tõttu. Pesumasina ja kuivati pistikupesad paigaldatakse tavaliselt 100–120 sentimeetri kõrgusele, kappide kohale, mitte põrandalähedale, kuna vesi ja niiskus koguneb just alumisse tsooni. Valamu kohale, näiteks föönile või elektriraseerijale, sobib pistikupesa 110–130 sentimeetri juures, peeglist eemal ja piisava kaugusega valamust.
Vannitoa elektritööd on üks koht, kus tasub kindlasti lasta pädeval elektrikul üle vaadata, milline paigalduskoht ja kaitse on veekindla tsooni jaoks sobiv, sest tegemist on niiske ruumiga ja vale valik on ohtlik.
Kui kodus on ratastooli kasutaja või soovite tuleviku peale mõelda
Kui kodus elab või hakkab elama ratastooli kasutaja, on levinud soovitus paigaldada pistikupesad 40–50 sentimeetri kõrgusele ja lülitid 85–90 sentimeetri kõrgusele, et need oleksid kättesaadavad istudes, ilma liigse sirutamiseta üles või alla.
Sama loogika sobib ka siis, kui soovite tulevikku silmas pidades teha kodu üldiselt mugavamaks, näiteks eakale pereliikmele. Vahe tavapärase 30-sentimeetrise ja ligipääsetavama 40–50-sentimeetrise kõrguse vahel ei ole suur, kuid muudab igapäevast kasutust märgatavalt.
Sellised erisused tasub elektrikuga läbi rääkida enne juhtmestiku tõmbamist, sest karpide kõrguse muutmine hiljem tähendab seina lõhkumist ja uut viimistlust.
- Elutuba, magamistuba: pistikupesa 30 cm, lüliti 90–105 cm
- Köök tööpinna kohal: pistikupesa 115–125 cm
- Esik: pistikupesa 30 cm, kõrgemal kapi olemasolul 110–120 cm
- Vannituba, pesuruum: pistikupesa 100–130 cm sõltuvalt seadmest
- Ligipääsetav lahendus: pistikupesa 40–50 cm, lüliti 85–90 cm
Millal minna standardist kõrvale ja kellega nõu pidada
Vanades puitmajades Kalamajas või Nõmmel ja Nõukogude-aegsetes paneelmajades võib olemasolev elektripaigaldus olla tehtud hoopis teistmoodi loogikaga, näiteks kõik pistikupesad plindi lähedal ja lülitid ukse juures ühes kindlas kõrguses, mis ei vasta tänasele tavale. Renoveerimisel on mõistlik plaan uuesti läbi mõelda, mitte vana asukohta pimesi korrata.
Uusarendustes, kus on põrandaküte ja tihe seinaehitus, tuleb pistikupesade asukoht kooskõlastada ka kütte- ja ventilatsioonitorude paigaldajaga, et vältida hilisemat puurimist läbi toru või kaabli. Sellisel juhul tasub kõrgus ja asukoht fikseerida juba elektriprojekti etapis.
Kui tegemist on lihtsalt üksiku pistikupesa lisamise või ümbertõstmisega, saab selle tellida tunnitöö korras, meie hinnad elektritöödele algavad 49 eurost tunnis. Kui soovite paigaldada mitu uut pistikupesa kindlale kõrgusele terves korteris, on mõistlikum küsida fikseeritud hinnaga pakkumist, meil on selleks eraldi teenus pistikupesade paigaldus alates 35 eurost töö kohta.
Pistikupesade ja lülitite kõrgus ei ole seadusega paika pandud, kuid tavapärased mõõdud (30 cm pistikupesale, 90–105 cm lülitile, 115–125 cm köögi tööpinna kohal) teevad kodu mugavaks ja ühtlase väljanägemisega.