Milliseid tööriistu peaks korteriühistu ise omama

Mis põhjendab ühise tööriistakomplekti olemasolu

Enamikus kortermajades tuleb ette korduvaid väikeseid töid: uks longib, käepide on lahti, riiul vajab kinnitamist, keegi on kaotanud trepikoja valgusti katte kruvi. Kui iga sellise asja jaoks kutsuda meister, koguneb kutsetasusid ja ooteaega, mis lihtsa töö puhul on ebamõistlik kulu.

Kui majas on mõni juhatuse liige või elanik, kes oskab ja on nõus selliseid asju tegema, tasub omada põhikomplekti, mis katab kõige levinumad juhtumid. See ei tähenda, et maja peab hakkama ise remonti tegema — see tähendab, et pisiasjade jaoks ei pea iga kord kedagi ootama.

Mida tasub ühiselt osta

Põhikomplekt ei pea olema suur ega kallis. Eesmärk on katta tavalisemad väikesed rikked ja kinnitused, mitte varustada maja täisväärtusliku töökojaga.

Redel on kõige selgem näide: seda läheb vaja lambipirni vahetamiseks, sildi kinnitamiseks, korstna või katuseluugi juurde vaatamiseks. Kortermajas tasub eelistada stabiilset alumiiniumredelit, mis mahub hoolduskappi või keldriboksi.

• Stabiilne alumiiniumredel (3–5 astet siseruumides, kõrgem kui on vaja katust või fassaadi kontrollida)
• Aku-kruvikeeraja koos tavalisemate otsakutega
• Momentvõtmed ja kombineeritud lehtvõtmete komplekt
• Torulukksepa tööriistad: veepumbatangid, teflonlint, varutihendid tavalisematele kraanidele
• Käsitööriistad: haamer, naelakang, mõõdulint, vesilood, nuga
• Esmaabikomplekt ja taskulamp hooldusruumi jaoks

Kus läheb piir omal käel tegutsemise ja meistri vahel

Elektritööd on koht, kus juhatuse liige ei peaks ise midagi katsetama, isegi kui tal on tööriistad olemas. Trepikoja valgusti lüliti vahetus, rikke otsimine jaotuskilbis või pistikupesa asendamine nõuab kvalifitseeritud elektrikut — vale ühendus võib tähendada tulekahju ohtu või kogu maja elektrisüsteemi kahjustamist.

Sama kehtib kandvate konstruktsioonide kohta: kui probleem puudutab kandvat seina, vundamenti või katusekonstruktsiooni, ei ole see enam käsitöö küsimus, vaid ehituskonstruktsiooni küsimus, ja sinna tuleb kaasata vastava pädevusega spetsialist.

Gaasiga seotud tööd jäävad samuti alati professionaali hooleks — ise sellesse süsteemi ei puututa, olenemata sellest, kui lihtne probleem tunduma võib.

Kui torutöö läheb keerulisemaks kui tihendi vahetus — näiteks püstiku lekke, kanalisatsiooni ummistuse sügavamal lõigul või radiaatori vahetuse puhul — on mõistlikum kutsuda meister, sest väike viga võib tähendada vee sattumist alumisse korterisse.

Mis on marketingijutt, mitte tegelik vajadus

Tööriistapoed müüvad korteriühistutele sageli suuri komplekte, kus on kümneid otsakuid, spetsiaaltööriistu ja lisaseadmeid, mida majas kunagi vaja ei lähe. Kallis multifunktsionaalne tööriist ei tee tööd paremini kui lihtne ja töökindel versioon — see lihtsalt seisab kapis.

Sama kehtib jutu peale, et "iga maja peaks omama professionaalset tööriistakomplekti". Tegelikult on mõistlik lähtuda sellest, mis konkreetselt majas ette tuleb: kui radiaatoreid vahetatakse kord kümnendis, ei ole mõtet osta spetsiaaltööriista, mida kasutatakse üks kord ja mis siis kapis roostetab.

Kuidas otsustada, kas osta või tellida

Mõistlik on vaadata tagasi viimase paari aasta peale ja lugeda kokku, mitu korda on tulnud tellida väikest tööd — ukse reguleerimine, riiuli kinnitamine, valgusti vahetus. Kui neid on olnud mitu korda aastas ja majas on keegi, kes on nõus need tööd üle võtma, tasub põhikomplekt osta.

Kui selliseid juhtumeid tuleb harva või majas ei ole kedagi, kes tahaks ise kätt külge panna, on lihtsam ja odavam jätta väiketööd meistri hooleks kutse alusel — nii ei seisa tööriistad kapis ja korras hoidmine ei jää kellegi õlule.

Suuremate majade puhul, kus tuleb ette regulaarset hooldust — trepikodade, tehnoruumide ja üldkasutatavate alade korrashoidu — tasub kaaluda kokkulepet, mis katab kogu hooldusvajaduse ühe kutsega, mitte iga väikest asja eraldi tellida.