Rõdu või katuseterrass korteris: mida saab teha

Mis vahet on rõdul ja katuseterrassil

Rõdu on tavaliselt teie enda kasutuses ja selle põranda kandevõime on projekteeritud koos majaga — piirid on suhteliselt selged, kuigi harva kellegi poolt üles kirjutatud. Katuseterrass on enamasti ühiskasutuses ala, mille kohta kehtivad hoopis teised reeglid, sest tegemist on maja katusekonstruktsiooniga, mis kannab lund, vett ja nüüd ka inimesi ning mööblit.

Enne mistahes materjali ostmist tasub endale need kaks juhtumit lahku hoida. Rõdu puhul on peamine küsimus, kas valitud kate sobib teie rõdu tüübiga — klaasitud, lahtine, kinnise soojustusega. Katuseterrassi puhul lisandub küsimus, kes üldse tohib seal midagi muuta ja kas maja konstruktsioon on selleks ette nähtud.

Milline kate sobib rõdu põrandale

Nõukogudeaegsete paneelmajade rõdud on enamasti kitsad ja väikese kandevõimega, ilma spetsiaalse veeärajuhtimiseta. Sellisele rõdule sobivad kõige paremini kerged puitkomposiidist või termopuidust dekk-plaadid, mis toetuvad plastalustele ja mille saab vajadusel lihtsalt üles tõsta ning alt puhastada. Kivi- või betoonplaadid on enamasti liiga rasked ja koormavad rõdupõrandat rohkem, kui tark oleks.

Uute arenduste rõdud, eriti need, kus on kate juba projektis ette nähtud, kannavad rohkem ja seal võib kaaluda ka kergemat klinkerplaati. Igal juhul tasub kate paigaldada nii, et vesi pääseb rõdu põhjas olevatesse äravooludesse — plaate ei tohi panna nii, et need takistavad olemasolevat kallet vee äravoolule.

• Puitkomposiit- või termopuiduplaadid alustel — kergeim ja levinuim valik
• Kummist restplaadid — odav vahevariant, kui eesmärk on lihtsalt karedam pind
• Kivi- või klinkerplaadid — ainult kui rõdu kandevõime ja kate seda lubab
• Vaipkate või liimitav kate — sobib harva, sest niiskus jääb alla vangi

Kandevõime ja niiskus, mida tegelikult vaadata

Enamiku rõdude kandevõime piisab kergest mööblist ja plaatidest, kuid probleeme tekib siis, kui plaadid on üksteise otsa laotud ilma tuulutuseta ja alla koguneb niiskus, mis paneelmaja puhul võib aja jooksul rõdupõrandat kahjustada. Kate, mis laseb õhul ja veel plaatide alt läbi liikuda, on alati parem valik kui täiesti tihe kate.

Kui rõdu on lahtine ja saab otse vihma kätte, tuleb arvestada, et kate märgub ja kuivab tsükliliselt — puitmaterjal peab selleks olema töödeldud, muidu hakkab see mõne aasta pärast hallitama või lõhenema. Klaasitud rõdul on see probleem väiksem, kuid õhuvahetuse puudumine tähendab, et niiskus võib kauem seista.

Katuseterrass on ühistu asi, mitte üksikomaniku oma

Kui majal on ühiskasutuses lamekatus, mida tahetakse muuta istutamiskõlblikuks terrassiks, ei ole see üksiku korteriomaniku otsustada, isegi kui idee tuli teilt. Katus kannab lund, vihmavett ja soojustust täpselt nii palju, kui projekt ette nägi, ning lisakoormus — mööbel, plaadid, inimesed — peab käima läbi ühistu ja sageli ka ehitusprojekti ülevaatuse.

Praktikas tähendab see, et esimene samm on teema tõstatada korteriühistu koosolekul ja uurida, kas majal on olemas ehitusdokumentatsioon, mis katuse kandevõimet kirjeldab. Kui plaan liigub edasi, tasub ühistul lasta pädeval inimesel katuse konstruktsioon ja äravoolud üle vaadata, enne kui keegi sinna raskeid plaate või mullaga täidetud taimekaste veab.

Mida saab ise teha ja millal kutsuda tegija

Tavalise rõdu katmine kergete dekk-plaatidega on töö, mille enamik korteriomanikke saab ise ära teha ühe päevaga — plaadid lõikuvad tavalise saega ja paigaldus on suuresti kokkupanek. Kui rõdu on ebastandardse kujuga, vajab äärte viimistlust või kui te pole kindel, kas rõdu piirdel oleval kattel on üldse mõtet midagi kinnitada, tasub selle üle enne otsustamist nõu pidada.

Katuseterrassi puhul on olukord teine — sinna ei tohiks ilma korrektse hinnanguta midagi paigaldada, ja kui ühistu on otsuse teinud, on mõistlik lasta terrass korraga korralikult ehitada, mitte ise katsetada. Meie teeme terrassi ehituse töid alates 90 eurost tööpõhiselt, olenevalt pinnast ja materjalidest, ning ühistutele pakume ka jooksvat hooldust alates 49 eurost tunnis, kui vaja on regulaarselt kontrollida katust, äravoole või muud ühisala.