Korteriühistu ühisruumid: mida hooldada ja millal
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 2 min lugemist
Ühistu eelarve läheb üle kahel viisil: ootamatu avarii või tegemata jäänud hooldus, mis muutus avariiks. Nimekiri allpool on lühike meelega – need on kohad, kus väike raha hoiab ära suure.

Kaks korda aastas
Vihmaveerennid ja sadeveetorud kevadel ja sügisel. Ummistunud renn viib vee vastu sokli ja sokli remont on kordades kallim kui puhastus.
Trepikoja valgustus ja liikumisandurid. Läbipõlenud lambid on nähtav mure; katkine andur, mis hoiab valgust kogu öö põlemas, on nähtamatu kulu, mis ilmub ainult arvele.
- Rennide ja sadeveetorude puhastus (kevad, sügis)
- Trepikoja valgustuse ja andurite kontroll
- Keldri ja katusekorruse niiskuse ülevaatus
- Trepikoja ukse sulguri ja luku kontroll
- Tuletõkkeuste sulgumise kontroll
Kord aastas
Ventilatsioonipüstikute kontroll. Kui mitmes korteris kaebavad elanikud hallituse üle, ei ole see korterite probleem – see on püstiku probleem ja ühistu töö.
Elektrikilbi ja üldkasutatavate ühenduste ülevaatus koos protokolliga. See on dokument, mida kindlustus küsib, ja selle puudumine on kallis just siis, kui midagi on juhtunud.
Katuse ja fassaadi visuaalne ülevaatus, eelistatavalt kevadel pärast lumesulamist. Väike lekkekoht katusel maksab parandamisel sadu; sama koht kolm aastat hiljem maksab kümneid tuhandeid.
Kuidas hoida kulu kontrolli all
Leppige kokku, kes tohib ühistu nimel tellida. Kõige levinum topeltkulu tekib siis, kui kolm korteriomanikku tellivad sama töö kolmelt tegijalt.
Nõudke iga töö kohta lühikest aruannet fotodega. See ei ole bürokraatia: üldkoosolekul on foto ainus asi, mis lõpetab arutelu selle üle, kas tööd tehti.
Kust raha tuleb: remondifond ja plaan
Ühistu, kellel ei ole remondifondi, maksab iga töö eest kõige kallimalt: erakorralise koosoleku, ühekordse kogumise ja kiirustades valitud tegijaga. Fond ei ole kokkuhoid, vaid ajaostmine – see lubab tööd tellida siis, kui see on odav, mitte siis, kui katus juba lekib.
Praktiline miinimum on kirjapandud viie aasta plaan: mis on juba vana, mis läheb järgmisena ja mis see maksab. Ei pea olema täpne. Ainus asi, mida see peab tegema, on muuta arutelu «kas me üldse teeme» aruteluks «kas me teeme sel või järgmisel aastal».
Kui plaan on olemas, muutub ka pakkumiste küsimine lihtsamaks. Tegija, kes teab, et te olete kolm aastat ette planeerinud, annab teistsuguse hinna kui see, kes näeb erakorralist väljakutset katkise trepikojauksega.
- Kirjutage üles iga suurema süsteemi vanus: katus, torustik, kilp, fassaad
- Hinnake iga oma järelejäänud eluiga aastates, mitte täpsusega
- Pange kirja, mis aastal mida plaanite ja mis on hinnanguline maksumus
- Vaadake plaan üle kord aastas üldkoosolekul
- Küsige pakkumisi enne fondi tühjendamist, mitte pärast
Aastane hoolduskava maksab vähem kui üks avariiväljakutse ja teeb ühistu eelarve ennustatavaks.