Mida peaks katma korteriühistu hoolduslepingu maja tehnohooldus

Lepingu ese ja objekti täpne kirjeldus

Leping peab algama sellest, mis majaga on tegu — aadress, korruste arv, kas on lift, keskküte või oma katlamaja, ja milline on hoone üldine tehniline seisukord lepingu sõlmimise hetkel. See on oluline, kui hiljem tekib vaidlus selle üle, kas mingi puudus oli olemas juba varem.

Kui majal on ehitusregistris kasutusluba ja energiamärgis, tasub need dokumendid lepingule lisada või vähemalt viidata, kust hooldaja need leiab. See aitab vältida hiljem arusaamatusi selle üle, mis on hoone algne seisund ja mis on hoolduse käigus tekkinud kulumine.

Millised tööd kuuluvad regulaarhoolduse alla

Hea leping eristab selgelt regulaarset hooldust ja ühekordseid parandustöid. Regulaarhoolduse alla kuuluvad tavaliselt trepikoja korrashoid, katuse ja vihmaveesüsteemi ülevaatus, kanalisatsiooni ja veetorustiku toimimise kontroll, tuletõkkeuste ja evakuatsiooniteede seisukord ning väiksemad elektri- ja torutööd, mis ei vaja eraldi tellimust.

Lepingus peaks olema kirjas, kui tihti mingi töö tehakse — kord kvartalis, kord aastas, või vastavalt vajadusele. Ilma sagedust märkimata on «regulaarne ülevaatus» sisutühi lubadus, mida on hiljem võimatu kontrollida.

• Trepikoja koristus ja valgustuse toimimine
• Katuse, räästate ja äravoolude visuaalne ülevaatus
• Kanalisatsiooni ja veetorustiku lekete kontroll
• Tuletõkkeuste ja evakuatsioonivalgustuse toimimine
• Kuumaveesõlme ja soojussõlme näitude jälgimine
• Väiksemad remonttööd ilma eraldi tellimuseta (näiteks pistiku vahetus)

Mis jääb regulaarhoolduse alt välja ja tellitakse eraldi

Suuremad tööd — katuse osaline vahetus, keldri veeavarii lahendamine, elektrikilbi väljavahetamine — ei mahu tavaliselt tunnihinna alla, vaid vajavad eraldi hinnapakkumist. Lepingus tasub kirjutada välja, mis piirmäärast alates läheb töö eraldi tellimuse alla, näiteks kui töö kestab üle nelja tunni või vajab materjali, mida ühistu ise ostma peab.

Sama kehtib gaasitööde ja kandvate konstruktsioonide kohta — need ei kuulu tavapärase majahoolduse koosseisu ja nende jaoks tuleb kaasata vastava valdkonna spetsialist, kelle poole leping peaks selgelt suunama, mitte jätma seda õhku.

Reageerimisaeg ja avariivalve

Kui torustik lekib öösel või lift jääb seisma nädalavahetusel, on oluline, mis kellaks hooldaja peab kohale jõudma. Leping peaks eristama tavapärast tööaega ja avariiolukorda ning fikseerima, kas avariivalve on ööpäevaringne või kehtib ainult tööpäevadel.

Kui pakkuja lubab olla kättesaadav ööpäevaringselt, tasub küsida, kuidas see praktikas välja näeb — kas vastab telefon või tuleb inimene kohale. Lubadus üksi ei taga midagi, kui lepingus ei ole kirjas, mille alusel seda mõõdetakse.

Hinnastruktuur ja arvete esitamine

Lepingus peab olema selge, mis kuulub kuutasu sisse ja mis arveldatakse tunni või töö kaupa. Tunnitöö puhul on tavapärane, et esimene tund on minimaalne ühik ja edasi arvestatakse poole tunni kaupa — see hoiab arved arusaadavana ja võrreldavana.

Kontrollida tasub ka, kas materjalide hind lisandub eraldi ja kas ühistu võib materjali ise osta. Kui hooldaja ostab materjali ise, on tavapärane, et sellele lisandub käsitlustasu — see peab lepingus kirjas olema, mitte selguma esimesest arvest.

Arve peaks olema esitatud kirjalikult, töötundide ja tehtud tööde lõikes eraldi välja tooduna, ja tasumistähtaeg selgelt märgitud. See annab juhatusele aluse arvet raamatupidamises ja üldkoosolekul põhjendada.

Garantii ja vastutuse piirid

Tehtud töödele peaks kehtima garantii, mis katab tööde kvaliteedi, mitte normaalset kulumist või seadmeid, mille ühistu on ise soetanud. Levinud tava on kaks aastat, kuid oluline on, et see periood ja selle ulatus oleks lepingus sõnaselgelt kirjas, mitte eeldatav.

Lepingus tasub ka fikseerida, kuidas kokkusaamisest taganeda — kui palju ette peab tühistamisest teatama ilma tasu maksmata, ja kuidas leping mõlema poole poolt üles öelda saab, kui koostöö ei toimi.