Eelmise omaniku pooleli jäetud tööd: kust ja kuidas neid otsida
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist
Kui olete just korterisse sisse kolinud, on esimene kuu õige aeg käia peale pindade viimistlust kontrollimas seda, mida müügikuulutus ei näidanud. Enamik pooleli jäetud või lohakalt tehtud töid ei ole nähtavad esimesel vaatamisel — need on peidetud mööbli taha, kappide alla või elektrikilbi taha. Mida varem need üles leiate, seda odavam on need parandada, sest väike viga muutub aasta või kahega tihti suureks kahjuks.

Miks eelmine omanik tegi tööd pooleli või lohakalt
Korteri müügiks ettevalmistamisel tehakse sageli kosmeetilisi parandusi, mis peavad vastu vaatamisele, aga mitte kasutamisele. Uus tapeet kaetud seina peale, remonditud parkett ilma aluspõhjata, torulukksepatöö ilma korraliku tihendita — need näevad valmis välja, aga ei ole seda.
Osa pooleli jäänud töid ei ole pahatahtlikud, vaid lihtsalt lõpetamata: omanik alustas vannitoa renoveerimist, aga müüs korteri enne lõppu, ja järelejäänud detailid on peidetud kapi taha või põranda alla.
Kolmandaks on tegu tavapärase kulumisega, mida ei ole hooldatud — vana majapidamistehnika, umbunud äravoolud, kilbis kasutamata jäänud kaitsmed. Neid ei tehtud halva tahtega, aga need vajavad siiski ülevaatust uue omaniku poolt.
Kust varjatud puudusi kõige sagedamini leida
Kõige levinum peidukoht on suurte mööbliesemete taga ja all — diivani, kapi või pesumasina taga olev sein võib olla niiske, mustuse jäljega või pragudega, mida värviga on üle käidud. Kolige esimese kuu jooksul vähemalt suuremad mööbliesemed korra eemale ja vaadake seina ja põranda seisukorda.
Köögi- ja vannitoakapi all olevad torud on teine tüüpiline koht. Sifoonid, ühendused ja nurgakraanid tehakse tihti kiirustades, ilma korraliku tihenduseta, ja lekked ilmnevad alles kuude pärast, kui vesi on juba naaberkorterisse jõudnud.
Elektrikilp on kolmas koht, kuhu ei vaadata enne, kui midagi juba lakkab töötamast. Märgistamata kaitsmed, isetehtud lisaharud, vanad kruvikontaktid — kõik see on tavapärasest levinum vanemates Tallinna majades ja Nõukogude-aegsetes paneelmajades, kus algne elektrisüsteem on aastakümnetega täiendatud mitme eri omaniku poolt.
Mida saate ise kontrollida esimese kuu jooksul
Enne spetsialisti kutsumist saab palju ise üle vaadata. Kontrollige käega seinu niiskuse ja pehmuse osas, eriti vannitoa ja köögi lähedal asuvatel pindadel. Nuusutage kappide sisemust — hallituse lõhn viitab varjatud niiskusele isegi siis, kui pind näeb kuiv välja.
Avage kõik nurgakraanid ja sulgurid, mida tavaliselt ei puudutata, ja veenduge, et need üldse pöörduvad — kinni kleepunud sulgur tähendab, et lekke korral ei saa vett kiiresti kinni keerata. Laske veel korra kraanivett joosta ja jälgige, kas äravool on aeglane, mis viitab ummistusele torustikus.
Elektrikilbi juures ärge katsuge ise midagi lahti ühendada, aga vaadake, kas kaitsmed on loetavalt märgistatud ja kas kilbi sees on nähtavaid parandusi, isetehtud ühendusi või kõrbenud lõhna. Kui midagi tundub kahtlane, jätke see elektriku hooleks.
- Nihutage suuremad mööbliesemed ja vaadake seina ning põranda seisukorda nende taga
- Kontrollige kapialuseid torusid ja sifoone niiskusjälgede osas
- Nuusutage niiskeid kohti — hallituse lõhn ilma nähtava plekita on samuti märk
- Proovige kõiki nurgakraane ja sulgureid, ka neid, mida tavaliselt ei kasutata
- Vaadake elektrikilpi: kas kaitsmed on märgistatud, kas näha on isetehtud ühendusi
- Jälgige veevoolu kiirust kraanikaussides ja vannis — aeglane äravool viitab ummistusele
- Kontrollige, kas aknad ja uksed sulguvad ühtlaselt — see võib viidata vajumisele või valesti paigaldatud raamile
Millised leiud on kiireloomulised ja millised saavad oodata
Aktiivne veeleke, kõrbenud lõhn kilbi juures või pistikupesast, või lahtiselt rippuv juhe on kiireloomuline — need ei kannata isegi mõne päeva ooteaega, sest kahju kasvab kiiresti ja tuleohutuse puhul on tegemist otsese riskiga.
Aeglaselt tilkuv kraan, kergelt niiske sein ilma nähtava hallituseta, või vana, aga töötav kaitse võivad oodata paar nädalat kuni kuu, kuni saate koguda mitu probleemi kokku ja tellida ühe visiidi käigus mitu asja korraga tehtud.
Kosmeetilised puudused — kriimustatud parkett, ebaühtlane värv, väike praod krohvis — ei ole tehnilised riskid ja nendega ei ole mõtet kiirustada, kui te ei plaani lähiajal remonti teha.
Kuidas saada odav ja aus hinnang enne, kui probleem suureneb
Kui midagi kahtlast leiate, ei pea kohe suurt remonti tellima. Väiketööde tunnihind alates 39 eurost katab enamiku ülevaatustest ja väikestest parandustest — spetsialist tuleb kohale, vaatab olukorra üle ja ütleb ausalt, kas tegemist on millegagi, mida saab kohe parandada, või on vaja põhjalikumat sekkumist.
Torutööde puhul, alates 45 eurost tunnis, tasub kutsuda spetsialist juba siis, kui kahtlustate niiskust või kuulete voolamist seina sees, isegi kui nähtavat lekket veel ei ole — varajane avastamine tähendab tavaliselt seina- või põrandaosa vahetust, hiline avastamine aga kogu vannitoa remonti.
Elektritöödel, alates 49 eurost tunnis, tehakse ülevaatus alati kvalifitseeritud elektriku poolt. Kui kilp tundub kahtlane või majas on isetehtud lisandusi, ei tasu ise midagi katsetada — kutsuge elektrik kohale enne, kui hakkate uusi seadmeid juurde ühendama.
Millega ise mitte tegeleda
Kandvate seinte ja nende võimalike varasemate muudatustega ei tegele meie ega tohiks tegeleda ka teie ise — kui kahtlustate, et keegi on korterit varem ümber ehitanud ja mõni sein on kahtlaselt õhuke või sees on nähtav praod, pöörduge ehituskonstruktsioonide spetsialisti või linna poole.
Gaasitöid me ei tee. Kui korteris on gaasipliit või gaasiküte ja kahtlustate, et ühendus on tehtud omal käel või hooldamata, pöörduge otse gaasiettevõtte või vastava spetsialisti poole — see ei ole töö, mida saab jätta hilisemaks.
Käige esimese kuu jooksul üle mööbli tagused seinad, kapialused torud ja elektrikilp — enamik pooleli jäetud töid peitub just seal, mitte silme ees.