Kuidas panna kokku remondieelarve, mis peab üllatuste vastu

Miks üllatused on Tallinna majades reegel, mitte erand

Nõukogudeaegses paneelmajas võib seina taga olla vana elektrijuhistus, mis ei vasta praegustele nõuetele, või niiskuskahjustus vannitoa taga, mis avaneb alles plaatide mahavõtmisel. 1930ndate puumajades Kalamajas või Nõmmel tuleb tihti välja mädanenud talastik, halvasti tehtud varasem remont või soojustuse puudumine, mida joonistelt ei näe.

Uusarendustes on riskid teistsugused — põrandaküte ja kommunikatsioonid on tavaliselt korras, aga viimistlusvead ehitusfirmalt või ühistu poolt tehtud üldremondi ühildumine oma korteri plaanidega võib tuua lisatööd. Vana ja uus maja ei vaja seega ühesugust varu.

Praktiline reegel: mida vanem hoone ja mida rohkem tööd puutub kokku seinte, põranda või vannitoaga, seda suurem peab varu olema. Kosmeetiline remont uuemas korteris vajab väiksemat puhvrit kui vannitoa või köögi ümberehitus vanas majas.

Kui suur peaks üllatuste varu olema

Levinud lähtepunkt on jätta kogueelarvest 15–20% kõrvale ootamatute kulude jaoks, kui tegu on tavapärase korteriremondiga uuemas majas. Vanema maja, eriti enne 1990ndaid ehitatud hoone puhul, on mõistlikum arvestada 25–30%, sest tõenäosus, et seinte või põranda taga on midagi ootamatut, on suurem.

See varu ei ole raha, mida hoitakse lihtsalt reservis — see peab olema tegelikult kättesaadav, kas pangakontol või krediidivõimalusena, mitte plaanina «vajadusel laenan hiljem». Kui üllatus tuleb ja raha ei ole käepärast, jääb töö pooleli seisma, mis tähendab lisakulu juba avatud seinte või lahti võetud põranda hoidmise pärast.

Vannitoa ja köögi remont, kus puutub kokku torustik ja elekter, vajab suuremat varu kui näiteks põranda vahetus või seinte värvimine, kus üllatuste ulatus on üldiselt piiratum.

Mis kuulub baaseelarvesse ja mis on tavaliselt lisatasu

Fikseeritud hinnapakkumine katab kokkulepitud tööd ja materjalid, mis on kirjas pakkumises — näiteks korteri remont algab 180 eurost tööst, kuid täpne summa sõltub korteri suurusest ja tööde mahust ning selgub kirjelduse või fotode põhjal. See number ei sisalda tavaliselt seda, mis avastatakse tööde käigus ja mida algselt ei olnud võimalik näha.

Tunnitöö, näiteks väiketööd hinnaga alates 39 €/h või torutööd alates 45 €/h, on paindlikum variant väiksemate või ettearvamatute tööde jaoks, kus mahtu ette täpselt paika panna ei saa. Arve koostatakse tundide ja tehtud tööde kaupa, nii on selge, mille eest makstakse.

Materjalid, mille ostame meie, lisandub 10% käsitlustasu, või saab klient need osta ise ja tuua kohale. See vahe tasub selgeks teha juba eelarve koostamisel, sest materjalide osa võib kujuneda suureks eriti köögi ja vannitoa puhul.

• Kokkulepitud töömaht ja sellega seotud materjalid
• Tööde teostamine kirjeldatud tingimustel ja ligipääsuga
• Arve tundide ja tööde kaupa, tasumine 7 päeva jooksul
• Lisandub, kui avastatakse midagi, mida pakkumises ei olnud
• Materjalide 10% käsitlustasu, kui need ostab tegija

Kuidas järjestada kulutused, et üllatus ei peataks kogu tööd

Kõige mõistlikum on alustada sellest, mis paljastab riskid kõige varem — vannitoa plaatide või põranda mahavõtmine, seina avamine elektritööde jaoks. Nii tuleb üllatus välja ajal, mil on veel ruumi otsuseid ümber teha, mitte hetkel, kui viimistlus on juba käimas ja tarned tellitud.

Kui esimeses etapis avastatakse probleem, näiteks lekkiv toru või niiskuskahjustus, on mõttekas see kohe lahendada, isegi kui see nihutab teiste tööde ajakava. Katmine ja edasilükkamine tähendab peaaegu alati, et sama koht tuleb hiljem uuesti avada, mis on kallim kui korraga korda tegemine.

Viimistlus — värvimine, plaatimine, sisustuse paigaldus — tuleks jätta kõige lõppu ja alustada sellega alles, kui kõik seina- ja põrandataguste tööde riskid on selgunud. See tähendab, et viimistlusmaterjale ei tasu ette tellida enne, kui eelnevad etapid on lõpetatud ja üllatused läbi elatud.

Mida teha, kui üllatus juba tuli ja raha jääb napiks

Kui keset remonti selgub lisatöö, mille kohta on selge hinnaraamistik — tunnihind, minimaalne üks tund, seejärel 30-minutised sammud — on lihtsam otsustada, kas tellida kohe või oodata. Kutse tasu 25 euro ulatuses Tallinnas arvatakse tehtud töö arvelt maha, kui töö läheb käiku, mistõttu esimese hinnangu saamine ei ole kulu, mis kaob raisku.

Kui probleem on suur, näiteks kandekonstruktsiooniga seotud, ei tegele sellega meie ega peaks tegelema ükski üldremondi tegija — see vajab eraldi spetsialisti hinnangut. Samuti ei puutu meie tööd gaasitöödesse, need kuuluvad samuti eraldi litsentseeritud spetsialisti valdkonda.

Kui raha napib, on mõttekam tööd ajutiselt peatada valmis etapi peal, mitte poolikuna — näiteks lõpetada ühe ruumi torutööd täielikult, enne kui liigutakse edasi, selle asemel et jätta korraga mitu ruumi poolikuks. See hoiab kodu kasutuskorras ka pausi ajal.

Kuidas panna eelarve paberile enne töö algust

Enne remondi algust on mõttekas kirja panna kolm rida: kindel osa (fikseeritud pakkumine), tõenäoline osa (tunnitöö mahuga, mida saab hinnata varasema kogemuse põhjal) ja varu (15–30% olenevalt maja vanusest ja tööde iseloomust). See jaotus annab selge pildi, kui palju raha peab olema käepärast enne, kui esimene sein lahti võetakse.

24 kuu garantii meie tehtud töödele kehtib töö kvaliteedile, mitte loomulikule kulumisele või kliendi ostetud seadmetele — see tasub eelarvesse arvestada nii, et garantiiga kaetud osa ei ole see, mille peale lisavaru tuleb jätta, vaid ainult see, mis on täiesti uus avastus.

• Kirjuta lahku fikseeritud pakkumine, tunnitöö ja varu
• Vanema maja ja vannitoa/köögi puhul jäta varu 25–30%
• Alusta tööst, mis paljastab riskid kõige varem
• Lahenda avastatud probleem kohe, mitte kata kinni
• Hoia varu reaalselt kättesaadavana, mitte plaanina