Uude korterisse kolides: mida teha ise ja mida tellida esimesel nädalal

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist

Uude korterisse sisse kolides on kiusatus kõigepealt karpe lahti pakkida ja mööblit paika sättida, kuid enne seda tasub läbi käia mõned asjad, mis mõjutavad turvalisust ja mugavust järgnevatel aastatel. Osa neist saab iga täiskasvanud inimene ise viie minutiga ära teha, osa vajab elektrikut või lukksepa pilku. Allpool on jaotus päeva ja ülesande kaupa, sealhulgas milliseid väiksemaid töid on mõttekas koguda ühe käigu peale, mitte kutsuda meistrit iga probleemi juurde eraldi.

Uude korterisse kolides: mida teha ise ja mida tellida esimesel nädalal

Esimene päev: lukud, võtmed ja kes veel pääseb sisse

Kohe pärast võtmete kättesaamist proovige kõiki lukke – välisukse, esiku, panipaiga. Vana asukas võib olla jätnud endale varukoopiaid või tuttavatele võtmeid, ja korteriühistu koodid ukse peal kehtivad seni, kuni need vahetatakse. Kui lukk on kulunud, kiiga läbi visuaalselt kriimustatud või logiseb, tähistage see kohe.

Kui soovite kindlust, et eelmisel omanikul või üürnikul enam võtmeid ei ole, on mõistlik südamiku vahetada. See on üks töö, mille juures tasub kutsuda lukksepp – vale südamik või valesti paigaldatud lukk jätab ukse kas lukustamata või, halvemal juhul, lukustub kinni ja te ei pääse sisse.

Lukksepatööd algavad 45 €/h juurest, ja kui vahetate korraga südamiku ja kontrollite ka teised uksed majas (näiteks keldriboks, jalgrattaruum), tasub see kokku leppida ühe visiidi raames.

  • Proovige kõiki võtmeid kõigis lukkudes
  • Vaadake üle ukse tihend ja lingi kinnitus
  • Otsustage, kas südamik vajab vahetust
  • Kirjutage üles, kellel veel võib olla vanu võtmeid

Pistikupesad ja lülitid: kiire test enne mööbli paigale asetamist

Enne kui diivan ja riiulid on seina äärde nihutatud, testige kõiki pistikupesi ruumide kaupa – lülitage sisse lambipirn, telefoni laadija või föön ning liikuge toast toa. Nii avastate kiiresti, kui midagi ei tööta, ilma et peaksite hiljem mööblit nihutama.

Kontrollige ka, kas lülitid vastavad ootuspärastele lampidele – vanades korterites juhtub, et üks lüliti käivitab kaks tuba korraga või koridori valgustus on ühendatud vale ruumi lülitiga. See ei ole otsene rike, aga hea teada enne, kui olete kõik ümber tõstnud.

Kui pistikupesa on lõtv, soe puudutamisel, või lüliti klõbiseb ilma valgust süütamata, ärge katsetage edasi. Selline märk viitab tavaliselt halvale kontaktile, mis võib aja jooksul süveneda. Elektritööde jaoks, alates 49 €/h, kutsutakse kvalifitseeritud elektrik – see ei ole ala, kus tasub omal käel juhtmeid lahti kruvida.

Sulgemiskraan ja kaitsmekilp: märgistage need enne, kui neid vajate

Leidke veetoru sulgemiskraan (tavaliselt WC või köögi valamu all, korrusmajas mõnikord ka esikus) ja proovige see korra kinni-lahti keerata, et veenduda, et see ei ole kinni kiilunud. Kirjutage silt või kleepige teip peale, et pere või naaber leiaks selle ka kriisihetkel kiiresti.

Kaitsmekilbi juures märkige, milline lüliti kuulub millise ruumi või seadme juurde – enamasti on eelmine omanik seda tegemata jätnud või sildid ajaks kadunud. Lülitage korra üksteise järel välja ja vaadake, mis kustub; see on turvaline test, kui te ei puutu juhtmeid.

Kui kaitsmekilp on vana, kruvidega tüüpi (mitte automaatkaitsmetega), või kilbi sees on nähtavalt kõrbelõhna või tumenenud kontakte, on see märk, mille juurde tasub kutsuda elektrik ülevaatuseks, mitte jätkata katse-eksituse meetodil.

  • Testige põhikraani, kirjutage asukoht üles
  • Märgistage kaitsmekilbi lülitid ruumide kaupa
  • Kontrollige, kas kilp on kruvi- või automaatkaitsmetega
  • Uurige, kas majas on ühine peakraan trepikojas või keldris

Esimene nädal: väiksed vead, mida uued omanikud tavaliselt teevad

Kõige levinum viga on nende väikeste asjade edasilükkamine, kuni tekib probleem – näiteks logisev käepide või kripeldav uks jäetakse «hiljem» kategooriasse, kuni ühel päeval käepide tuleb käest lahti. Teine sagedane viga on kutsuda meister iga väikese asja juurde eraldi: üks käik ukse jaoks, teine riiuli kinnitamiseks, kolmas kardinapuu jaoks.

Mõistlikum on esimese nädala jooksul kirja panna kõik väiksed märgatud puudused – logisevad käepidemed, kriiksuvad hinged, kardinapuu, mis vajab kinnitamist, riiulid, mis vajavad tugevamaid kruvisid – ja kutsuda üks meister, kes teeb need korraga läbi.

Väiketööde tunnihind algab 39 €/h, minimaalselt üks tund, ning kuna esimene tund on niikuinii arvel, on mõttekas kasutada see täies mahus ära, kogudes kokku kõik pisiasjad, mis muidu jääksid pooleli.

Millega saab endaga hakkama, ja millal peatuda

Iseseisvalt saab enamasti hakkama pildiraami kinnitamisega, kardinapuu paigaldamisega kipsplaadi sisse (kasutades õigeid tüübleid), mööbli kokkupanemisega ja väiksemate tihendite vahetamisega. Need tööd nõuavad põhitööriistu – kruvikeerajat, trelli, mõõdulinti – ja veidi kannatust.

Peatuge ja kutsuge spetsialist, kui märkate midagi, mis puudutab elektrit, vett rohkem kui tilkumise tasemel, või kandvat konstruktsiooni. Kandvaid seinu me ei puutu ja gaasitöid ei teosta – need lähevad alati oma ala spetsialisti kätte.

Kui olete ebakindel, kas asi on iseseisvalt tehtav, on odavam küsida enne fotoga hinnangut kui alustada ja pooleli jääda. Suuremate tööde jaoks antakse fikseeritud hinnapakkumine kirjelduse või fotode põhjal, ja see kehtib 30 päeva.

Kontrollige esimesel päeval lukud, pistikud ja kaitsmekilp, koguge nädala väiksemad vead kokku ja kutsuge need korraga üks meister ära teha.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist