Elektritööde järjekord korteri remondi käigus: mis enne, mis pärast

Enne kui seinu puudutategi: paberil plaan valmis

Kõigepealt tuleb paika panna mööbli ja tehnika asukoht — köögikapp, diivan, teler, pesumasin. Alles siis saab märkida, kuhu pistikupesad, lülitid ja valgustuspunktid tegelikult tulevad. See samm käib enne mistahes füüsilist tööd, ideaalis juba enne remondi algust.

Kui plaanite kapitaalsemat ümberkorraldust, näiteks lisada ruumi juurde pistikupesasid või tuua tuppa uus valgustusgrupp, tasub sel hetkel kutsuda elektrik kohale, et ta vaataks juhtmestiku üldseisukorda ja kaardistaks, kust jaotuskilbist mis liinid tulevad.

Märkimine: kriips seinal enne krohvimist

Kui plaan on peas ja paberil, tuleb see üle kanda seinale — pliiatsi või kriidiga tähistatakse iga pistikupesa, lüliti ja valguspunkti täpne koht ning kõrgus põrandast. Standardsed kõrgused on pistikupesal 30 tsentimeetrit ja lülitil umbes 90–105 tsentimeetrit, aga köögis ja vannitoas kehtivad omad reeglid.

See on hetk, mil tasub kõndida läbi kogu korter ja mõelda konkreetsete stsenaariumide peale: kus laadite telefoni voodi kõrval, kuhu läheb põrandalamp, kas teleri taha on vaja kolme pistikupesa. Muudatus siin maksab minuti, hiljem kipsplaadis või krohvis tunni.

Elektri paigaldustööd tulevad enne krohvi ja seinaviimistlust

Juhtmed tõmmatakse seina sisse tehtud soonde või uute vaheseinte puhul enne kipsplaadi paigaldust. Vanades Tallinna majades, kus seinad on tellisest või paekivist, freesitakse soon seinasoonija või nurklihvijaga, juhe paigaldatakse toru sisse ja kaetakse krohviseguga.

Karpide — pistikupesa- ja lülitikarpide — asukoht fikseeritakse samal etapil. Alles pärast seda, kui kõik juhtmed on paigas ja karbid kinnitatud, tuleb krohvimine või kipsplaadi špaklemine, mis katab soonte jäljed täielikult ära.

See on koht, kus omal käel tegutsemine läheb enamasti valesti: juhtme ristlõike valimine, faasi ja nulli õige ühendus jaotuskilbis ning kaitsmete valimine nõuab elektrikualast pädevust. Abimeistri elektritööd algavad 49 € tunnist ja katavad just selle etapi, sealhulgas jaotuskilbi juures tehtava töö.

Krohv ja seinaviimistlus kuivavad, enne kui midagi külge pannakse

Kui juhtmed on soontes ja karbid seinas, kaetakse kõik krohvi või kipsiga ning lastakse korralikult kuivada — tavaline krohvikiht Eesti kliimas vajab mitu päeva kuni paar nädalat, sõltuvalt kihi paksusest ja ruumi ventilatsioonist. Kuivamise kiirendamiseks õhku puhuma ei tasu, pragunemise oht on suurem.

Alles kuiva pinna peale tuleb värv, tapeet või plaat. See on ka hetk, mil kontrollitakse üle, et kõik karbid on õiges kohas ja tasapinnalised — kaldu jäänud karp paistab valmis seinas kohe silma.

Põrand tuleb enne lõplikku elektrifittingut, aga mitte enne kõiki juhtmeid

Kui plaanis on põrandaküte või kaablid, mis kulgevad põrandapinna all, tulevad need paika enne põranda valamist või laminaadi/parketi panekut. Kui elekter kulgeb ainult seinamööda, saab põrandatöid teha elektritöödest sõltumatult, aga loogiline on need lõpetada enne viimistlusetappi, et mitte tallata värskelt tehtud pinda katkiseks tööriistadega.

Praktikas tasub põrandakate panna valmis enne lõplikku fittingut — pistikupesade ja lülitite raamide külge kruvimist —, sest siis on näha täpne põrandapinna kõrgus ja karbid saab reguleerida õigele tasapinnale.

Viimane samm: fitting pärast värvimist

Pistikupesade, lülitite ja valgustite lõplik paigaldus — kaante, raamide ja armatuuri kinnitamine — toimub kõige lõpus, pärast värvimist või tapetseerimist. Nii ei jää värvipritsmeid valgetele plastikraamidele ja saab värvida seina ilma karpide ümber vaevaliselt maalimata.

Sellel etapil kontrollitakse ka, et kõik töötab: lülitid süütavad õiget valgustit, pistikupesad annavad pinget, jaotuskilbi kaitsmed on sildistatud. Kui midagi ei tööta, on lihtsam parandada enne, kui mööbel on sisse toodud.

• Plaan ja mööbli asukohad paika enne igasugust märkimist
• Pistikupesade ja lülitite kohad seinale enne krohvimist
• Juhtmed ja karbid enne krohvi/kipsplaadi katmist
• Krohvi ja seina kuivamisaeg enne värvi või tapeeti
• Põrandakate valmis enne fittingu lõplikku kruvimist
• Kaante ja armatuuri paigaldus kõige lõpus, pärast värvimist

Millal jätta elekter spetsialisti hooleks

Juhtmete tõmbamine seina sisse, jaotuskilbiga töötamine ja uute liinide lisamine nõuavad elektrikut — see ei ole koht, kus katse-eksituse meetod on mõistlik, ka rahaliselt mitte. Valmis karpide külge lüliti või pistikupesa kaane kinnitamine on omakorda töö, mille enamik inimesi saab ise hakkama, kui juhtmestik on juba korras.

Kui remont hõlmab lisaks elektrile ka krohvimist, põrandaid ja värvimist tervikuna, on mõttekas kaaluda kogu tööde koordineerimist ühe teenusepakkuja kaudu — Abimeistri korteri remont algab 180 € tööst ja hõlmab järjekorra planeerimist nii, et elektrik, krohvija ja põrandamees ei satu üksteisele jalgu.