Millised elektritööd vajavad teavitust või kooskõlastust

Miks elektritööde puhul üldse teavitamist vaja on

Elekter on üks väheseid kodus tehtavaid töid, kus vea tagajärg ei ole ainult ebamugavus, vaid tulekahju- või elektrilöögioht. Seetõttu on suuremate muudatuste puhul ette nähtud, et keegi peale tegija ka üle vaataks, kas kõik on tehtud korrektselt ja ohutult.

See ei tähenda, et iga pistikupesa vahetus vajab paberitööd. Väiksemad remonditööd, mis ei muuda majapidamise elektripaigaldist tervikuna, jäävad tavaliselt selle korra alt välja. Küsimus tekib siis, kui muudate paigaldise struktuuri: kilp, peakaitse, süsteemi ülesehitus.

Millised tööd tavaliselt teavitamist vajavad

Kõige levinum juhtum on elektrikilbi vahetus, kuna see mõjutab kogu korteri või maja elektripaigaldist. Sama kehtib peakaitsme suurendamise, uue liitumise rajamise või suurema ümberjuhtmestamise kohta, kus muutub paigaldise skeem tervikuna.

Täpne piir selle vahel, mis vajab registreerimist ja mis mitte, sõltub konkreetsest olukorrast — majast, olemasolevast paigaldisest ja tehtava töö ulatusest. Kindla vastuse saamiseks tuleks küsida oma elektrikult või kontrollida ehitisregistrist, kas konkreetne töö nõuab teatist.

• Elektrikilbi vahetus või uuendamine
• Peakaitsme muutmine või liitumise suurendamine
• Uue elektrisüsteemi rajamine (näiteks juurdeehituse jaoks)
• Suuremahuline ümberjuhtmestamine, mis muudab paigaldise skeemi
• Uue liitumispunkti rajamine

Kes teavituse tegelikult esitab

Praktikas ei pea koduomanik ise ehitisregistriga suhtlema. Kvalifitseeritud elektrik, kes kilbivahetuse või suurema töö teeb, teab, millal on teavitamine vajalik, ja korraldab selle tavaliselt osana tellimusest.

See on üks põhjus, miks suuremaid elektritöid ei tasu ise ette võtta ka siis, kui käepärane inimene oskaks kaablid füüsiliselt paika panna. Paberimajandus ja lõppkontroll käivad tööga kaasas ning jäävad tegemata, kui tööd teeb keegi, kellel puudub selleks pädevus.

Kortermaja eripära: mida küsida ühistult

Kui elate kortermajas, tasub enne suuremaid elektritöid rääkida ka korteriühistuga, eriti kui muudatus puudutab maja üldist elektrisüsteemi, näiteks liitumiskilpi või trepikoja elektrit. Ühistu teab tavaliselt, kas majas on selle kohta oma reeglid või kas on vaja teiste elanike nõusolekut.

Korteri enda kilp ja siseinstallatsioon on üldjuhul korteriomaniku enda vastutus, kuid kogu maja elektrisüsteemi puudutavad muudatused lähevad tihti läbi ühistu. Selge vahe nende kahe vahel hoiab hiljem üllatused ära.

Kust kindel vastus saada

Kõige usaldusväärsem koht enda konkreetse juhtumi kontrollimiseks on ehitisregister, kus saab vaadata, milline on maja või korteri elektripaigaldise senine dokumentatsioon ja kas plaanitav töö eeldab uut teatist. Teine samm on rääkida otse elektrikuga, kes tuleb tööd tegema.

Meie oma töö puhul räägime selle teema alati enne tööde algust läbi ning selgitame, kas ja mis vormis teavitus konkreetsel juhul vajalik on. See säästab hilisemat pead valutamist, kui kilp on juba seinal.

Mida kilbivahetus või elektritööd meilt maksavad

Elektrikilbi vahetus algab 350 eurost tööde eest, sõltuvalt kilbi suurusest, paigaldise seisukorrast ja sellest, kas on vaja ka lisatöid nagu kaablite ülevaatust. Väiksemad elektritööd, mis ei puuduta kilpi ega paigaldise struktuuri, hinnastame tunnipõhiselt alates 49 eurost tunnis.

Suurema töö puhul anname alati fikseeritud hinna pärast objekti või fotode nägemist, mis kehtib 30 päeva. Nii teate enne töö algust täpselt, mis maksumusega tegemist on, ja teavituse teema on osa samast vestlusest.