Millal on maja elektrijuhtmestik vaja välja vahetada

Alumiiniumjuhtmed kui esimene hoiatusmärk

1960.–1970. aastatel ehitatud kortermajades ja mõnes eramajas kasutati vasktraadi asemel alumiiniumjuhtmeid, sest need olid odavamad. Alumiinium on ajaga muutunud hapraks — see pragunes ühenduskohtades, oksüdeerub ja kuumeneb koormuse all rohkem kui vask. Kui klemmides olev juhe murdub katsudes või näeb tuhkjas-hall välja, on see selge märk, et ühendus on riknenud.

Alumiiniumjuhtme enda vahetamist ei saa teha lapiti, kuna vase ja alumiiniumi ühendamine samas ahelas toob kaasa oma probleemid korrosiooni ja kontakti kvaliteedi tõttu. Kui maja elektrisüsteemis on alumiinium põhimaterjal, tuleb arvestada, et ühel hetkel on mõistlik vahetada juhtmestik tervikuna, mitte lappida üksikuid liine.

Kaitsmed löövad korduvalt välja

Kui üks konkreetne kaitse lööb regulaarselt välja, olgu see köögis pesumasina käivitamisel või kui mitu seadet on korraga voolus, on tegu tavaliselt ülekoormusega, mis viitab liiga vanale või valesti dimensioonitud kilbile. Harvem, kuid ohtlikum põhjus on lühis või halb kontakt juhtmestikus endas, mis kuumeneb ja vallandab kaitsme just seetõttu, et miski juba praegu ei toimi korrektselt.

Ühekordne väljalöömine suure koormuse korral ei ole veel häirekell. Aga kui see kordub nädalas mitu korda või erinevate seadmetega, tasub kutsuda elektrik kohapeale vaatama, kas probleem on kilbis, üksikus liinis või kogu majale on aeg planeerida suurem uuendus.

Kangastikuga kaabel ja renoveerimata majaosad

Vanemates puitmajades Nõmmel ja Kalamajas, samuti mõnes 1930. aastatel ehitatud korterelamus, võib seina sees leiduda kangastikuga isoleeritud juhet — see on pehme tekstiilkate metallijuhi peal, mitte tänapäevane PVC- või kummiisolatsioon. Selline isolatsioon kuivab ja pudeneb aastakümnetega, muutudes tuleohtlikuks eriti kohtades, kus juhe puutub kokku puidu või tolmuga.

Kui maja on osaliselt renoveeritud ja osaliselt mitte, on tüüpiline pilt selline, et köök ja vannituba said uue juhtmestiku, aga magamistoad ja kelder on originaaljuhtmete peal. Renoveerimata majaosa elektrisüsteemi vanust ja seisukorda ei tohiks eeldada — see tuleb kontrollida, isegi kui teised ruumid tunduvad korras.

Pistikupesad ilma maanduseta

Kahe auguga pistikupesa ilma maanduskontaktita on tavaline märk sellest, et seda liini pole pärast algset ehitust uuendatud. Maandus on oluline kaitse elektrilöögi vastu just niisketes ruumides ja suurema võimsusega kodumasinate juures — pesumasin, nõudepesumasin, elektripliit. Kui korteris või majas on kõrvuti nii maandusega kui maanduseta pistikupesi, näitab see, et elektrisüsteem on kihiline ja osaliselt uuendamata.

Maanduseta pistikupesade asendamine üksikult on võimalik, aga kui neid on terves korteris või majas mitmeid, tasub kaaluda korraga suuremat tööd — see väldib olukorda, kus sama seina avatakse aasta pärast uuesti.

• Kahe auguga pistikupesa ilma maanduskontaktita
• Erinev pistikupesade tüüp eri ruumides
• Pistikupesa, mis on soe või pruunistunud servadega
• Valgusti vilkumine ilma nähtava põhjuseta

Miks see on hinnapakkumise, mitte tunnitöö küsimus

Täismahus juhtmestiku vahetus algab alati ülevaatusest, mitte tunnihinnaga tööst. Elektrik peab nägema, kui palju liine on vaja avada, kas seinad on krohvi all või nähtaval, kus kilp asub ja kas see vajab vahetust. Alles pärast seda saab anda fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva ja mille järgi töö ka tegelikult tehakse.

Meie elektritööd algavad 49 eurost tunnis väiksemate paranduste ja üksikute liinide puhul, aga terve maja või korteri juhtmestiku vahetus käib alati fikseeritud hinna alusel, sest tunnipõhine arvestus ei annaks kummalegi poolele selget pilti kulust ette. Kui vahetuse käigus selgub, et ka kilp on vana ja alamõõdus, tuleb sageli kõne alla ka elektrikilbi vahetus, mis meil algab 350 eurost tööna.

Ehitisregister ja korteriühistu roll

Vanemate majade puhul, eriti kui plaanite suuremat elektritööd koos muu renoveerimisega, tasub enne kontrollida ehitisregistrist, milline on maja tehniline seisukord ja millised load on varem väljastatud. See annab elektrikule ja teile endale parema pildi, kas majas on juba tehtud osalisi uuendusi, mida dokumentides ei kajastu.

Kortermajas, kus juhtmestik kulgeb ka üldkasutatavates osades või puudutab maja peakilpi, tuleb töö kooskõlastada korteriühistuga — see ei ole formaalsus, vaid vajalik, kuna töö võib mõjutada teisi korterelanikke või maja üldist elektrisüsteemi. Suuremate muudatuste korral, mis puudutavad maja põhilahendust, tasub küsida ka linna või ehitisregistri käest, kas on vaja eraldi kooskõlastust.