Kas korteri elektrisüsteemile on vaja kontrollakti enne ostu
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Kinnisvarakuulutustes ja notari juures kuuleb vahel sõnu «kontrollakt» või «elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõend». Ostja ei tea sageli, kas tegu on kohustusliku dokumendiga, kes selle väljastab ja mida see üldse katab. See juhend selgitab, millal selline paber tavapäraselt eksisteerib või seda küsitakse, mida see tõendab ja mida mitte, ning kelle poole pöörduda, kui dokumenti pole või see on aegunud. Füüsilise ülevaatuse nõuanded on eraldi juhendis — siin on jutuks paberimajandus.
Mis dokumendist üldse jutt käib
Eestis nimetatakse elektripaigaldise korrasoleku tõendit tavaliselt kontrollakti või nõuetele vastavuse tunnistuse nimega. Selle annab välja selleks pädev elektripaigaldiste kontrollija pärast paigaldise ülevaatust ja mõõtmisi. Dokument fikseerib, et kontrolli tegemise hetkel vastas elektripaigaldis kehtivatele nõuetele.
Tähtis on aru saada, et see ei ole ehitusluba ega kasutusluba, vaid tehniline hinnang juhtmestiku, kilbi ja maanduse seisundile. Uue hoone puhul kuulub selline kontroll tavaliselt kasutusloa taotlemise juurde, vanema kinnisvara puhul tehakse seda pigem müügitehingu, kindlustuse või remondi käigus.
Kas korteriostul on kontrollakt tavapärane nõue
Eesti kinnisvaratehingutes ei ole elektripaigaldise kontrollakt seaduse järgi iga müügi juures kohustuslik dokument, mida notar tingimata küsiks. Praktikas küsivad seda pigem pangad suurema hüpoteegi puhul või ostjad ise, kui hoone on vana või kui midagi elektrisüsteemi juures tekitab kahtlust.
Uusarenduste puhul on olukord teine: uue maja või korteri esmasel kasutuselevõtul nõuab kohalik omavalitsus kasutusloa menetluses tavaliselt tõendust, et elektripaigaldis on nõuetekohane. See dokument jääb tavaliselt arendaja käsutusse ja edasimüügi puhul enam eraldi ei kordu.
Kui ostate vana Kalamaja puitmaja korterit või nõukogudeaegset paneelkorterit, tasub müüjalt lihtsalt küsida, kas selline dokument on kunagi olemas olnud. Kui pole, ei tähenda see automaatselt probleemi, aga annab põhjuse elektrisüsteem enne ostu üle vaadata.
Mida kontrollakt tegelikult katab ja mida mitte
Nõuetekohane kontroll hõlmab tavaliselt kilbi seisukorda, kaitsemaanduse toimimist, juhtmestiku isolatsiooni ja üldist vastavust sellele, mis kehtis paigaldamise ajal. Kontrollija annab hinnangu konkreetsel ülevaatuse hetkel, mitte tuleviku kohta.
Dokument ei ütle midagi selle kohta, kas kilp on piisava võimsusega tulevase pesumasina, elektriauto laadija või köögitehnika jaoks, ega hinda esteetikat. Samuti ei kata see paigaldisi, mis on tehtud pärast kontrolli kuupäeva — kui korteri eelmine omanik on hiljem ise midagi juurde ehitanud, jääb see akti alt välja.
Kelle poole dokumendi küsimuses pöörduda
Kontrollakti väljastab selleks pädevusega elektripaigaldiste kontrollija, mitte tavaline elektrik ja mitte kinnisvaramaakler. Kui ostetaval kinnisvaral on olemas varasem akt, tasub kontrollida selle kuupäeva ja küsida, kas vahepeal on kilpi või juhtmestikku muudetud.
Kui akti pole või see on aastakümnete vanune, on mõistlik tellida uus kontroll enne ostuotsuse langetamist või kohe pärast omandiõiguse üleminekut. Meie teeme elektritöid alates 49 €/h ja saame teile öelda, kui kontrolli käigus selgub, et kilp või juhtmestik vajab väljavahetamist — kilbi vahetus on meil valdavalt fikseeritud hinnaga alates 350 € tööst.
Mida uurida enne ostu, kui dokumenti pole
Kui müüja ei suuda ühtegi elektridokumenti näidata, on mõistlik lasta ostu-müügilepingusse lisada tingimus, mis annab teile õiguse tellida sõltumatu kontroll enne tehingu lõplikku vormistamist. See on tavaline praktika, kui hoone on vana või kui elektrisüsteem paistab käsitsi ümber ehitatud.
- Küsige müüjalt, kas elektripaigaldise kohta on olemas mistahes varasem dokument või arve
- Uurige, kas korteris on tehtud omavoliline ümberehitus, näiteks kilbi vahetus ilma kutsetunnistusega elektrikuta
- Kui hoonel on korteriühistu, küsige, kas maja üldelektrisüsteemi kohta on tehtud viimastel aastatel ülevaatust
- Uue arenduse puhul küsige arendajalt kasutusloa juurde kuuluvat dokumentatsiooni
- Kahtluse korral tellige sõltumatu kontroll enne lõplikku tehingut, mitte pärast
Elektripaigaldise kontrollakt ei ole korteriostul alati kohustuslik, kuid selle olemasolu ja kuupäev tasub alati üle küsida ning kahtluse korral tellida sõltumatu ülevaatus enne tehingut.