Milline vihmaveerenni suurus sobib teie katusele

Miks katuse pindala, mitte hoone suurus, on määrav

Renni ülesanne on koguda kokku vesi ühelt kaldpinnalt ja juhtida see allatorude kaudu maha. Määrav pole maja korruste arv ega põranda pindala, vaid selle katusepinna suurus, mis ühte konkreetsesse rennilõiku vett valab. Suur ühekorruseline laohoone lameda katusega vajab hoopis teistsugust lahendust kui väike kõrge kaldkatusega elamu.

Praktikas jagatakse katus vihmaveesüsteemi projekteerimisel valgaladeks — igale rennilõigule ja allatorule vastab kindel katuseosa. Kui majal on keerulisem kuju, näiteks ristuvad katuseharjad või erineva suunaga viilud, tuleb iga osa pindala arvestada eraldi, mitte kogu katust tervikuna.

Suurema katuse puhul, kus valgala ühe allatoru kohta ületab tavapärase elamu mõõtu, tasub lasta arvestus teha spetsialistil, kes koostab ka kirjaliku hinnapakkumise materjali ja paigalduse kohta.

Kuidas katusekalle mõjutab vee kogust rennis

Kaldkatus ei kogu vett ühtlaselt — järsem kalle kiirendab veevoolu ja suurendab hetkelist koormust rennile, kuna vesi jõuab rennini kiiremini ja suurema survega kui laugjal katusel. Seetõttu arvestatakse projekteerimisel tegeliku horisontaalprojektsiooni asemel sageli n-ö tõhusat pindala, mis on kaldega korrigeeritud ja järsematel katustel horisontaalpinnast suurem.

See tähendab, et kaks maja ühesuguse põhipinnaga, aga erineva katusekaldega, vajavad tegelikult erineva suurusega renni. Kõrge viilkatusega 1930ndate puumaja Kalamajas või Nõmmel koormab renni valingu ajal rohkem kui sama pindalaga madala kaldega uusarenduse katus.

Kalde kõrval mõjutab ka katusematerjal veidi vee liikumiskiirust — sile plekk-katus lastab vee kiiremini alla kui kare kivikatus —, kuid see on täpsustav tegur, mitte põhikriteerium.

Millised renni ja allatoru läbimõõdud on Eestis levinud

Väikeelamutel ja suvilatel kasutatakse enamasti 100–125 mm läbimõõduga renni koos 75–90 mm allatoruga. See sobib tavapärase kuni umbes saja ruutmeetrise katusepinna jaoks ühe allatoru kohta, kui katusekalle pole erakordselt järsk.

Suuremate elamute, ridaelamute ja väikeste ühiskondlike hoonete puhul on levinud 150 mm renn 100 mm allatoruga — see annab varu ka tugevama vihma ja lumesulamise koosmõju jaoks. Tööstus- ja laohoonetel, kus valgalad on suured ja lamekatused koguvad vett suurelt pinnalt, kasutatakse veelgi suuremaid, sageli sisemisi vihmaveesüsteeme.

Levinuim viga on valida läbimõõt fassaadi proportsiooni või hinna järgi, mitte tegeliku valgala järgi. Odavam ja peenem renn näeb paigaldatuna korralik välja, aga selle jõudlus valingvihmaga on lihtsalt väiksem.

• kuni ca 100 m² katusepind ühe allatoru kohta: 100–125 mm renn, 75–90 mm allatoru
• 100–200 m² valgala: 125–150 mm renn, 90–100 mm allatoru
• üle 200 m² või väga järsk kalle: 150 mm renn, 100 mm allatoru, sageli lisaallatoru
• keeruka kujuga katus: arvutada iga valgala eraldi, mitte kogu katust korraga
• lamekatus suure pindalaga: kaaluda sisemist vihmaveesüsteemi, konsulteerida spetsialistiga

Mida alahinnatud renn valingvihmaga tegelikult teeb

Kui renn on liiga kitsas või allatorusid on liiga vähe, ei jõua vesi tugeva vihma ajal ära voolata ja hakkab üle rennieesise ääre otse alla langema. See vesi kastab fassaadi, immitseb sokli juurest vundamenti ja liiga sagedasel kordumisel tekitab niiskuskahjustusi, mida on hiljem palju kallim parandada kui rennid õigesti valida.

Sama probleemi tekitab ka õigesti valitud, kuid umbes pooleks ummistunud renn — lehed ja sammal vähendavad tegelikku läbilaskevõimet, isegi kui läbimõõt paberil sobib. Seetõttu tasub uue renni valikut kohe siduda ka regulaarse puhastusgraafikuga, eriti kui katuse lähedal kasvab puid.

Meie teenuste hulgas on vihmaveerennide puhastus hinnaga alates 120 € töö kohta — see on mõistlik lisada iga-aastasesse hooldusgraafikusse, sõltumata sellest, kui õigesti renn algselt valiti.

Millal tasub suuruse valik jätta spetsialisti hooleks

Lihtsa ühepereelamu puhul, kus katus on üks kahepoolne viil ilma keeruliste nurkadeta, saab suuruse valida tabelipõhiselt ja paigalduse tellida ilma pikema projekteerimiseta. Keerulisema katusekujuga, laienduse või ärihoone puhul on mõistlik lasta valgalade jaotus ja läbimõõdud arvutada enne materjali tellimist.

Korteriühistute puhul, kus katus on suur ja rennisüsteem teenindab tervet hoonet, tasub suuruse valikut käsitleda osana laiemast hooldusplaanist — meie kontori ja ühistu hoolduse teenus hinnaga alates 49 € tunnis sobib just selliste korduvate ülesannete jaoks, kus vaja on nii ülevaatust kui ka väiksemaid parandustöid.

Igal juhul tasub enne uue renni tellimist mõõta üles tegelik katusepind ja kalle ning need arvud paigaldajale edastada, mitte lasta valikul põhineda ainult sellel, mida on parasjagu laos.