Räästarennide sulatuskaablid: kas ja millal on neid vaja

Miks jääpais räästasse tekib

Jääpais tekib siis, kui katuse ülemine osa on soojem kui räästa ala. Katusealune soojus sulatab lund katuse peal, sulavesi voolab räästa poole ja jäätub seal uuesti, sest räästas ja rennis on külmem. Nii tekib jääkamakas, mis tõkestab vee äravoolu.

Paneelmajade lamekatustel ja kaldkatustel on probleem tihti soojustuse ebaühtluses või katkises aurutõkkes, mille kaudu tuba soe õhk pääseb pööningule. 1930ndate puumajadel Kalamajas ja Nõmmel on põhjus enamasti õhuke või vajunud soojustus ja kehvasti töötav räästa- või harjaventilatsioon.

Jääpaisu tekkeks ei pea olema väga külm, kriitilisem on just see, kui ilm käib mitu korda ööpäevas nulli ümber. Eesti kliimas on selliseid perioode tavaliselt märtsis ja veebruaris, aga ka detsembris soojade lainetega.

Millal aitab sulatuskaabel

Isereguleeruv sulatuskaabel on mõistlik lahendus siis, kui räästa ja rennide ehituslik lahendus ise on korras, aga koha peal on teadaolevalt varjuline nurk, põhjaküljele jääv räästas või kokkupõrge kahe katuseosa vahel, kus jää kuhjub korduvalt just seal.

Kaabel paigaldatakse zigzag-mustris rennisisse ja lisatakse vajadusel ka räästa serva ja allavoolutorusse, et sulanud vesi jõuaks vabalt maapinnale. Kaabel köetakse ainult sealt, kus temperatuur seda vajab, sest isereguleeruv tüüp kohandab soojust vastavalt ümbritsevale temperatuurile.

Elektritoide tuleb tuua eraldi kaitsmega grupilt, mis on ette nähtud väliskeskkonnas niiskuskindlaks kasutuseks. Seda tööd teeb meil kvalifitseeritud elektrik, elektritööde tunnihind algab 49 eurost tunnis. Süsteemi juurde kuulub tavaliselt ka termostaat või niiskusandur, mis lülitab kaabli sisse ainult vajadusel, muidu jookseks arve suureks.

Millal on kaabel vale lahendus

Kui jääpais tekib kogu räästa ulatuses ühtlaselt, mitte ainult ühes kohas, on tegemist tõenäoliselt soojuslekkega kogu pööningult, mitte kohaliku probleemiga. Sellisel juhul lahendab kaabel ainult sümptomi ja elektriarve kasvab iga talvega, samal ajal kui maja kaotab sooja jätkuvalt.

Enne kaabli paigaldamist tasub kontrollida pööningu soojustuse paksust ja seisukorda, samuti seda, kas räästa- ja harjaventilatsioon üldse töötab. Soojustuses olevad vajumiskohad, läbiviigud ilma tihenduseta ja umbes jäänud ventilatsiooniavad on tavalisemad põhjused kui räästa enda ehitus.

Kui soojustus ja ventilatsioon on korras, aga rennid on umbes lehtede ja mustusega, koguneb vesi rennisse ka ilma jäätumiseta ja tekitab sarnase mulje probleemist. Sel juhul on esimene ja odavam samm rennide puhastus, mitte kaabli paigaldus.

Mida ise kontrollida enne otsuse langetamist

Enne kui tellite sulatuskaabli, tasub sügisel ja talve alguses ise mõned asjad üle vaadata, sest see annab aimu, kas probleem on kohalik või laiem.

Kui te ei näe pööningule minemata piisavalt selgelt, on mõistlik lasta olukord üle vaadata enne kui teha kulukam otsus, sest ekslikult paigaldatud kaabel ei lahenda soojustusprobleemi.

• Vaadake pööningult, kas soojustuses on lünki, vajumist või läbiviike ilma tihendita
• Kontrollige, kas räästa- ja harjaventilatsiooni avad on lahti, mitte lume või lindude pesade poolt ummistunud
• Pange tähele, kas jääpais tekib alati samas kohas või kogu räästa ulatuses
• Kontrollige renne sügisel lehtede ja prahi suhtes, enne kui esimene lumi tuleb
• Jälgige, kas katusel on kohti, kus lumi sulab kiiremini kui mujal — see viitab soojuslekkele

Kaabli paigaldus ja hooldus praktikas

Sulatuskaabli paigaldus tehakse tavaliselt sügisel, enne esimest lund, sest siis on renn kuiv ja ligipääs katuseservale lihtsam. Kaabel kinnitatakse klambritega, ühendatakse pistikuga välitingimustele mõeldud toitejuhtmesse ja testitakse enne talve.

Kevadel, kui lumi on sulanud, tasub kaabel ja rennid üle vaadata, kas klambrid on paigas ja renn ise ei ole lume raskuse all deformeerunud. Samal käigul on mõttekas lasta puhastada ka rennid, kui sinna on kogunenud okstest ja lehtedest praht.

Rennide puhastus meilt maksab alates 120 eurost tööö kohta ja sobib hästi kokku sulatuskaabli kevadise ülevaatusega, sest tõstuk või redel on niikuinii kohapeal.