Mis maksab elektrikilbi vahetus korteris
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Vana elektrikilp on paljudes Tallinna paneelmajade korterites üks neist asjadest, mida lükatakse edasi seni, kuni kaitse hakkab liiga tihti välja lööma või kilp on visuaalselt selgelt oma aja ära elanud. Kui otsustus on tehtud, tahavad omanikud enne kokkuleppimist teada, kui suur summa arvele tuleb. Vastus sõltub konkreetsest korterist, kuid siin on põhitegurid, mis hinda kujundavad, ja vahemikud, millega tasub arvestada.

Millest 350 euro algsumma koosneb
Elektrikilbi vahetuse teenuse alghind 350 eurot katab tüüpilise korteri puhul lihtsama juhtumi: vana kilbikarp vahetatakse uue vastu, grupid paigutatakse ümber, kaitsmed asendatakse automaatkaitsmete ja rikkevoolukaitsmetega ning kõik olemasolevad juhtmed ühendatakse uuesti korrektselt kinni.
See hind eeldab, et kilbi asukoht ei muutu, olemasolev tõmbekaabel korterisse on korras ja piisava ristlõikega ning grupijaotus on suhteliselt tavapärane — köök, vannituba, magamistoad, pistikud ja valgustus eraldi gruppidena.
Elektritööd tehakse tunnihinnaga alates 49 eurost, kuid suuremate ja selgelt piiritletavate tööde puhul, nagu kilbivahetus, anname fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva ja mille sees enam üllatusi ei tule.
Mis paneb hinna tõusma
Suurim hinda mõjutav tegur on gruppide arv. 1970.–80. aastate paneelkorterites oli tavaline üks-kaks gruppi kogu korteri peale, tänapäevases mugavas korteris on neid kaheksa kuni kaksteist — eraldi grupid pesumasinale, ahjule, elektripliidile, õuevalgustusele. Iga lisagrupp tähendab lisatööd ja -materjali.
Kui koos kilbiga tuleb vahetada ka tõmbekaabel trepikoja jaotuskilbist korterisse, kasvab hind märgatavalt, sest tegemist on täiendava kaabeldustööga, sageli läbi olemasolevate seinaavade või uue trassi rajamisega. Sama kehtib, kui mõõtjat tuleb liigutada või uuendada koos võrguettevõtjaga kooskõlastatult.
Ligipääs mängib samuti rolli. Kui kilp asub raskesti ligipääsetavas kohas, tuleb vana karp seina seest lõhkuda või ümbritsevat viimistlust rikkuda, lisandub see töö ja sageli ka viimistluse taastamise vajadus, mida elektritööde hind ise ei kata.
Trepikoja kilp ja korteriühistuga kooskõlastamine
Paljudes vanemates paneelmajades on korteri elektrimõõtja ja osa jaotusest ühises trepikoja kilbis, mitte korteri sees. Kui vahetus puudutab ka seda ühist osa, tuleb töö kooskõlastada korteriühistuga, sest tegemist ei ole enam ainult ühe omaniku varaga.
See lisab ajakulu, kuid mitte tingimata suurt lisasummat — pigem kulub aega kooskõlastamisele ja sobiva aja leidmisele, mil elekter võib korteris või terves trepikojas lühikeseks ajaks katkeda. Sellised tööd tasub planeerida ette, mitte päev enne kolimist.
Kui kahtlete, kas teie korteri mõõtja ja kilp on eraldi või ühised, on lihtsaim viis avada kilbi uks ja vaadata, kas seal on ainult teie korteri kaitsmed või ka naabrite omad. Kahtluse korral saab selle üle küsimuse esitada majaühistu esimehele.
Mida hinnapakkumine tavaliselt sisaldab ja mida mitte
Fikseeritud pakkumine antakse pärast korteri ja olemasoleva kilbi kirjeldust või fotosid ning see hind on see, mida te maksate — ilma käibemaksuta lisandumiseta, sest ettevõte ei ole käibemaksukohuslane.
Sisse kuulub tavaliselt uus kilbikarp, kaitsmed, rikkevoolukaitsmed, ühendustööd ja lõpetatud objekti korrastamine. Kui kilbi juurde ostetakse materjal meie poolt, lisandub sellele 10% käitlustasu, või saab materjali osta korteriomanik ise ja tuua kohale.
Kilbi juures endas tekkinud viimistluskahjustuste (nt seinapinna) taastamine, samuti gaasitööd või kandvate konstruktsioonidega seotud muudatused jäävad väljapoole — kandvat seina me ei puutu ja need tööd tuleb tellida vastava eriala spetsialistilt.
- Gruppide arv ja jaotus korteris
- Kas tõmbekaabel vajab vahetust
- Kas mõõtja on korteris või trepikoja kilbis
- Ligipääs kilbile ja vajadus seina lõhkuda
- Kas materjalid ostab klient ise või meie
- Kas tegemist on ühise trepikoja kilbiga, mis vajab ühistuga kooskõlastust
Millal tasub kilp vahetada, mitte lappida
Vana kruvikaitsmetega kilp ilma rikkevoolukaitsmeteta on paljudes 1960.–80. aastate majades endiselt olemas ja kujutab endast reaalset ohtu, eriti märgades ruumides nagu vannituba ja köök. Üksiku kaitsme lisamine sellisesse kilpi on lühiajaline lahendus, mitte pikaajaline turvalisus.
Kui plaanite lähiaastatel renoveerimist, elektripliidi lisamist, õhksoojuspumba paigaldamist või kööki elektriliste seadmete lisamist, on mõistlikum vahetada kilp korraga tervikuna, mitte lisada gruppe ükshaaval vanasse karpi, kuhu enam füüsiliselt ei mahu.
Kui korter on müügiks või üürile andmiseks ette valmistamisel, annab uus kilp koos 24 kuu garantiiga tehtud tööle kindluse, mida ostja või üürnik tihti kontrollib juba korteri ülevaatusel.
Elektrikilbi vahetus korteris algab 350 eurost, aga lõpphinna määravad gruppide arv, tõmbekaabli seisukord ja see, kas tegu on ühise trepikoja kilbiga.