Vihmaveerenni väiksed lekked ja värvikahjustused kevadel

Mida kevadine ülevaatus tavaliselt paljastab

Kõige levinum leid on roostetäpid liitekohtade ja kinnituste ümber, eriti vanematel tsingitud plekkrennidel, mida näeb palju Nõmme ja Harju maakonna 1930ndate ja 1960-70ndate majade juures. Rooste tekib sinna, kus värvikiht on talve jooksul mõranenud ja niiskus on pääsenud metalli külge.

Teine tüüpiline leid on värvi koorumine päikesepoolsel küljel, kus temperatuurikõikumised on suurimad. Koorunud värv iseenesest renni ei rikuга, aga paljastatud metall roostetab kiiremini, kui midagi ette ei võeta.

Kolmandaks tulevad nähtavale lekked liitekohtades ja nurkades — sageli näete seda kaudselt, kui seina või sokli osa on niiske ka kuival ilmal. Jää on liited talve jooksul veidi lahti liigutanud või tihend on pragunenud.

Kuidas eristada pindmist kahjustust vahetust vajavast lõigust

Väike roostetäpp, mille läbimõõt on paar sentimeetrit ja mis pole veel läbi tunginud, on tavaliselt pindmine probleem. Katsuge kruvikeeraja otsaga — kui metall on kõva ja terve, piisab puhastamisest ja värvimisest.

Kui roostetäpi kohalt tuleb kruvikeerajaga läbi vajutades metall läbi või on tekkinud auk, on tegu läbiroostetamisega. Sellist kohta värvida pole mõtet, sest vesi leiab tee sealt ikkagi läbi. Lõik tuleb välja vahetada.

Lekkiv liitekoht ei tähenda alati vahetust. Sageli piisab liite puhastamisest, vanade tihendite eemaldamisest ja uue silikoontihendi peale kandmisest. Kui aga renn ise on liite juures juba deformeerunud või läbi roostetanud, on lappimine ajutine lahendus.

Mida saab teha ise

Pindmise roostetäpi puhul harjake koht traatharjaga puhtaks kuni kõva metallini, pühkige tolm ära ja kandke peale roostemuundaja või roostekindel aluskrunt. Kuivamisaja järel värvige metallile mõeldud värviga, mis talub ilmastikku ja UV-kiirgust.

Väikest lekket liites saab tihti parandada, kui puhastate koha piirituse või lahustiga rasvast ja mustusest, laske kuivada ning kandke peale rennidele mõeldud silikoontihend. Tihendi paksus peaks katma kogu pragu, mitte ainult pealispinda.

Enne värvimist ja tihendamist on mõistlik renn seest puhastada — kogunenud lehed ja muda hoiavad niiskust just nende kohtade peal, kus rooste tekib. See on ka hea hetk kontrollida, kas rennitoed on ikka kindlalt kinni.

• Traatharjaga eemaldage lahtine rooste ja koorunud värv
• Puhastage pind lahustiga enne krundi pealekandmist
• Kasutage metallile mõeldud roostekindlat värvi, mitte tavalist fassaadivärvi
• Andke igale kihile täielik kuivamisaeg, ka kiiret variant valides
• Kontrollige rennitoed ja kinnitused samal käigul üle

Millal on lappimine ainult ajutine lahendus

Kui roostetäppe on rennilõigul mitu ja need paiknevad üksteise lähedal, on tõenäoline, et kogu metall on juba nõrgenenud, isegi kui praegu on läbi tunginud vaid üks koht. Sellisel juhul on odavam vahetada terve lõik korraga, kui parandada sama kohta iga aasta uuesti.

Kui rennisüsteem on üle kahekümne aasta vana ja tegu on algupärase tsingitud plekiga, tasub kaaluda järk-järgulist väljavahetamist sektsioonide kaupa, selle asemel et jätkata pidevalt lappimist.

Deformeerunud renn, mis on lume raskuse all lookas või rippunud, ei püsi enam õiges kalles ja juhib vett valesse kohta isegi pärast parandamist. Sellisel juhul on remondi asemel mõistlikum lõik välja vahetada.

Kuidas hoolduskorda kevadel üles ehitada

Kõige tõhusam järjekord on kõigepealt puhastada, seejärel hinnata kahjustusi ja alles siis värvida või tihendada. Räästa Mäemeister pakub vihmaveerennide puhastust alates 120 € tellimuse kohta — see katab kogu maja rennisüsteemi ja annab hea ülevaate, kui palju parandustöid tegelikult vaja on.

Kui parandusi on rohkem kui üks-kaks lokaalset kohta, tasub kaaluda maalritöid tellimusena, mitte iseseisvalt materjale ostes — meie maalritööd algavad 12 € tellimuse kohta ja hind sõltub tööde mahust ning ligipääsust katuseäärsele alale.

Kevadine ülevaatus tasub siduda ka sügisese kontrolliga enne esimesi külmasid, et näha, kuidas suvi ja kuiv periood on parandatud kohtadele mõjunud.