Kust leida korteri veekraan ja millal see kinni keerata
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist
Enamik inimesi otsib oma korteri veekraani esimest korda siis, kui vesi juba põrandal on. Selleks hetkeks on juba hilja hakata mõtlema, kas see on kapis, vahekäigus või naabri juures. See juhend näitab, kust põhikraan tavapärases Tallinna paneelmajas, vanemas puitmajas või uusarenduses asub, kuidas seda ette tulla harjutada ja mida teha, kui kraan on kinni jäänud või kättesaamatu. Eesmärk on, et te teate vastust juba enne, kui midagi juhtub.

Kus veekraan tavaliselt paikneb
Enamikus 1960.–1980. aastate paneelmajades on korteri vee sissevõtukoht vannitoas või köögis, sageli metallkapis torustiku juures, mis asub tihti trepikoja poolses seinas. See on nn püstik ehk stояк, mille juures on tavaliselt kaks kuni neli kraani – külm ja soe vesi, mõnikord eraldi ka pesumasina või nõudepesumasina harule.
Vanades korteris paikneb see stояк sageli vahekäigus, mis on kahe naaberkorteri vahel ühine ja millele pääseb ligi mõlemast korterist või ühise luugi kaudu. Sellisel juhul ei pruugi teie enda kraan olla teie korteris, vaid naabri pool – see tuleb kindlaks teha juba enne probleemi tekkimist.
Uuemates majades ja uusarendustes on veemõõdusõlm tavaliselt selgemini märgistatud, sageli esikus paikneva kapi sees koos veearvestitega. Kuna seal on tihti ka korteripõhine sulgemisvõimalus, on vee kinnikeeramine lihtsam kui vanas paneelmajas.
1930. aastate puitmajades Kalamajas või Nõmmel võib põhikraan asuda keldris, kus kogu maja veevarustus algab. Sel juhul tasub teada, kas ligipääs keldrisse on korteriühistu hallata või vajab eraldi võtit.
Kuidas kraani asukoht enne hädaolukorda üles leida
Kõige kindlam viis on küsida korteriühistu esimehelt või haldajalt, kus korteri või maja sulgemiskraanid asuvad – enamikul ühistutel on selle kohta plaan või vähemalt kogemuslik teadmine. Uue korteri ostmisel või üürimisel tasub see küsimus esitada juba enne sissekolimist.
Kui plaani ei ole, kontrollige ise: avage vannitoa ja köögi torukapid, vaadake, kas seal on käepärased kraanid koos veearvestitega. Tähistage need markeriga või kleepige juurde silt, sest hiljem kiirustades on lihtne segi ajada, kumb on külma ja kumb sooja vee oma.
Kui kraan asub naabri juures ühises vahekäigus, käige naabril külas ja leppige kokku, et hädaolukorras on tal vaja ligipääsu anda. Vahetage telefoninumbrid – see üks vestlus säästab hiljem palju aega.
Miks kraani tuleb enne testida, mitte lekke ajal
Kraanid, mida aastaid ei ole liigutatud, jäävad tihti kinni, sest sees olev seib või keere hakkab kortuma või ladestub katlakivi. Kui proovite seda esimest korda keerata alles siis, kui vesi juba voolab, ja see ei liigu, on olukord juba palju hullem kui pelgalt seisev kraan.
Kõige levinum viga ongi see, et kraani ei ole kunagi varem proovitud – inimesed eeldavad, et see töötab, kuna keegi kunagi selle sinna pani. Kord-paar aastas tasub kraan käsitsi kinni ja lahti keerata, isegi kui vett hetkel vaja pole.
Kui kraan käib testimisel raskelt, aga siiski liigub, on see märk, et see väärib peatset väljavahetamist enne, kui see tõeliselt kinni kiilub. Selline töö kuulub torutööde alla ja meie tunnihind torutöödel algab 45 €-st.
Mida teha, kui kraan on kinni jäänud või kättesaamatu
Kui kraan ei liigu ja vesi jookseb, ärge kasutage jõudu ega löögiriistu – vana messingist kraan võib puruneda ja tekitada suurema lekke kui algselt oli. Sel juhul tuleb sulgeda järgmine kättesaadav kraan torustikus ülalpool, näiteks maja üldine sulgemispunkt.
Kui teie korteri kraan asub naabri valduses ja teda parasjagu kodus ei ole, tuleb pöörduda korteriühistu haldaja või valvekorra poole – enamikul ühistutel on kokkulepe hädaolukordadeks. See on üks põhjus, miks tasub see kontakt teada juba ette, mitte lekke ajal otsida.
Kui kraani ei õnnestu ise avada ega sulgeda ja vesi tekitab kahju, kutsuge appi torumees. Meie oleme Tallinnas ja Harjumaal kättesaadavad ööpäevaringselt just selliste kiireloomuliste juhtumite jaoks.
- Ärge kasutage jõudu ega haamrit kinni jäänud kraani peal
- Sulgege lähim ülalpool asuv kraan, kui oma kraanini ei pääse
- Võtke ühendust korteriühistu haldajaga, kui kraan on ühises vahekäigus
- Kutsuge torumees, kui leke jätkub ega saa ise olukorda kontrolli alla
Millal piisab käepärasest tööst ja millal tuleb kutsuda spetsialist
Kraani asukoha väljaselgitamine, tähistamine ja iga-aastane testimine on töö, mille saab igaüks ise ära teha – see ei nõua eritööriistu ega oskusi, ainult veidi aega ja korra küsimist naabrilt või haldajalt.
Kui kraan on jäigalt kinni, tilgub kraani ümbert või paistab, et keere on üle keeratud, on tark kutsuda abi enne, kui see hädaolukorras alt veab. Sellised väiksemad kontrollid ja hooldustööd kuulume väiketööde alla, mille tunnihind algab 39 €-st.
Ise kraani vahetama või uut sulgemispunkti paigaldama ei tasu hakata, kui puudub kogemus torutöödega – valesti pingutatud liitmik võib tekitada lekke, mida oli algselt üldse vaja vältida.
Leidke oma korteri veekraan üles ja testige seda enne, kui vesi juba põrandal on, sest kinni jäänud kraan hädaolukorras on hullem kui väike ebamugavus ette valmistades.