Kuidas tuvastada, kas majas on alumiinium- või vaskjuhtmed
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Kui maja on ehitatud enne üheksakümnendaid, on juhtmestik sageli alumiiniumist, hilisemal ajal enamasti vask. Vahe on oluline, sest alumiinium vananedes muutub hapramaks ja ühenduskohad kipuvad lõtvuma. Täpne vastus nõuab tavaliselt elektriku kontrolli, aga enne seda saab omal käel vaadata mõned kohad, mis annavad juba päris hea aimu, ilma et peaks seinu lahti võtma või juhtmeid katki tegema.

Mida elektrikilbist otsida
Esimene ja lihtsaim koht on elektrikilp. Avage kilbi uks ja vaadake, kas kaitsmete või automaatide külge tulevate juhtmete otstel on markeeringut. Vasktraat on tavaliselt punakaspruun ja läikiv, alumiiniumtraat hallikas ja tuhmim, pealtnäha nagu hõbe, mis on kergelt oksüdeerunud.
Kui kilp on vahetatud hiljem, aga majasisesed juhtmed on originaalsed, võib kilbi sees juba näha üleminekuklemme, mis on tehtud spetsiaalselt alumiiniumi ja vase ühendamiseks. Selliste klemmide olemasolu on üsna kindel märk, et majas on kusagil alumiiniumjuhe alles.
Kui kilp on nõukogudeaegne, tumepruunide portselankaitsmetega või ilma korraliku markeeringuta, on see juba iseenesest viide vanale juhtmestikule. Sellisel juhul tasub kaaluda ka kilbi enda seisukorda, mitte ainult juhtmete materjali.
Kuidas juhtme värvi ja kaalu järgi aimata
Kui kuskil on juhtme ots nähtaval, näiteks pistikupesa taga või lambipatarei juures, saab värvi ja läike järgi teha esialgse otsuse. Puhastage traadi otsa väikest kohta terava noaga või küüne all kraapides: vask jääb pärast puhastamist sooja punakaspruuni tooni, alumiinium tuleb välja matina hallina.
Kaal annab samuti vihje. Sama läbimõõduga alumiiniumjuhe on kergem kui vaskjuhe, sest alumiinium on tunduvalt väiksema tihedusega metall. Kui teil on käepärast tükk vana juhet, mis on eemaldatud, võrrelge seda samale otstarbele mõeldud uue vaskjuhtmega.
Painutage juhet ettevaatlikult. Alumiinium on jäigem ja pragunemisele altim, eriti kui see on juba aastakümneid seina sees olnud. Vaskjuhe painutub sujuvamalt ja ei tundu kildunud. See test töötab ainult juhtme otstega, mida saab ohutult käes hoida, mitte pinge all olevate liinidega.
- Vaadake kilbi sees traadi värvi ja läiget
- Otsige üleminekuklemme alumiiniumi ja vase vahel
- Puhastage juhtme ots ja võrrelge tooni
- Kaaluge tükki käes, alumiinium on kergem
- Painutage ettevaatlikult, alumiinium on jäigem
Millised majad ja piirkonnad on tüüpilised
Eesti kontekstis on alumiiniumjuhtmestik levinud paneelmajades, mis ehitati enne üheksakümnendaid, ning osas 1960.–1980. aastate individuaalelamutes. Tallinna vanemates paneelmajades on see üsna tavaline nähtus, mida iga korteriühistu peaks teadma.
Kalamaja ja Nõmme puitmajades, mis on rajatud 1930. aastatel, kohtab mõlemat: osa juhtmestikku on aja jooksul juba vaseks vahetatud, osa võib olla ka hilisem alumiiniumlisandus. Seal ei saa vanuse põhjal automaatselt järeldada, mis materjal seinas on.
Uutes arendustes, kus on põrandaküte ja kaasaegne kilp, on juhtmestik peaaegu alati vask. Kui maja on ehitatud pärast kahetuhandendaid, on alumiiniumi leidmine ebatõenäoline, aga mitte täiesti välistatud, kui mõni osa on renoveeritud odavamalt.
Mis on ohtlik ja mida ei tasu ise proovida
Ärge võtke pinge all olevaid juhtmeid pistikupesast või lülitist lahti, et neid uurida. Kui soovite pistikupesa katte alt vaadata, lülitage enne kindlasti vastav kaitse kilbis välja ja kontrollige pingetestriga, et juhe on tõesti pingevaba.
Kui märkate kilbis või pistikupesade juures tumenenud kohti, sulanud isolatsiooni lõhna või on mõni pistikupesa varem soojaks läinud, ärge jätkake omal käel uurimist. See viitab juba probleemile kontaktis, mis on alumiiniumjuhtmestiku puhul tuntud nõrk koht.
Kindla ja ohutu vastuse annab elektrik, kes avab kilbi, kontrollib klemmide seisukorda ja vajadusel mõõdab juhtmestikku täpsemalt. Elektritööd meie juures algavad 49 eurost tunnis ja see katab nii kontrolli kui ka väiksemad parandused samal käigul.
Kui kilp ise on vana, kas seda tasub kohe vahetada
Kui kontrolli käigus selgub, et kilp on nõukogudeaegne, portselankaitsmetega ja ilma maandusklemmideta, tasub kaaluda kilbi vahetust eraldiseisvana, isegi kui juhtmestik jääb esialgu samaks. Uus kilp koos korralike automaatidega annab kohe parema kaitse lühiste ja ülekoormuse vastu.
Elektrikilbi vahetus meie juures maksab alates 350 eurost tööna ja hind sõltub kilbi suurusest ning sellest, kas on vaja lisada maandus või rikkevoolukaitsmed, mida vanades kilpides tavaliselt ei ole.
Kilbi vahetus ei lahenda seinasisese alumiiniumjuhtme probleemi, aga annab elektrikule korraliku ülevaate, millised liinid majas on ja kus tasub jälgida ühenduskohti edaspidi.
Kilbi markeering, juhtme värv ja kaal annavad hea aimu materjalist, aga kindla vastuse ja ohutu ülekontrollimise annab elektrik.