Oma tööriistad või laenatud: millal tasub investeerida, millal kutsuda abi

Mööbli kokkupanek: kui tihti te tegelikult IKEA karpe lahti pakite

Aku-kruvikeeraja koos komplekti otsakutega maksab poes umbes 60–120 eurot, olenevalt margist ja jõudlusest. Kui teil on lapsed, kes kasvavad, või kolite tihedalt, tuleb kapp, riiul või voodiraam kokku panna korduvalt — ja siis tasub tööriist end mõne aasta jooksul ära.

Kui aga mööblit tuleb kokku panna korra paari aasta tagant, on aritmeetika teine. Suurema kapi või köögimööbli kokkupanek võtab meistril tunni kuni kolm, hinnaga alates 39 eurost tunnis — sageli odavam kui osta tööriist, mida kasutate ühe korra ja mis siis kapis tolmub.

Käsitsi kruvikeerajaga saab enamiku IKEA mööblit kokku panna ka ilma akutrellita, lihtsalt aeglasemalt. Kui tegemist on ühekordse projektiga, on käsitööriist sageli mõistlikum valik kui kalli aku-kruvikeeraja ost.

Riiulite ja telerite kinnitamine: stud finder versus koputamine seinale

Seinaotsija (stud finder) maksab 20–50 eurot ja aitab leida puitkarkassil seinas prussi või paneelmajas raudbetooni sees oleva õõnsuse. Kui plaanite riiuleid, kappe või telerit kinnitada mitmesse tuppa, tasub see end kiiresti ära — valesti puuritud auk paneelmaja seinas tähendab lisatööd ja krohvi parandamist.

Ühekordse riiuli puhul saab enamasti hakkama ka ilma — kopsides seina ja kuulates, kus kõla muutub, või kasutades naabri või tuttava tööriista. Telerikinnituse puhul on risk suurem, sest raske teler vales kohas kinnitatuna võib seina küljest tulla.

Kui te ei ole kindel, kas sein on kandev või mis materjalist see täpselt on, on mõistlikum kutsuda abi kui puurida juhuslikult. Väiketööde tunnihind algab 39 eurost ja katab tavaliselt terve toa riiulite ülespanemise ühe käiguga.

Vannitoa ja köögi väikeremont: basin wrench ja muud eritööriistad

Basin wrench ehk kraanivõti on tööriist, mida enamik inimesi vajab elu jooksul paar korda — kraani vahetamiseks kraanikausi all, kus tavaline mutrivõti ligi ei pääse. Selle ost (15–30 eurot) tasub end ära ainult siis, kui plaanite ise vahetada mitu kraani või tegelete üürikorterite haldamisega.

Ühekordse kraanivahetuse puhul on odavam kutsuda meister, kes toob tööriista kaasa ja teab kohe, kas vana kraan tuleb kergesti lahti või on kinni roostetanud. Torutööd algavad 45 eurost tunnis ja sisaldavad tavaliselt just selliste väikeste probleemide lahendamist.

Torutöödel on omaette risk: vale liigutus võib tähendada vee sisse tulekut kappi või naaberkorterisse. Kui tegemist ei ole lihtsa tihendi vahetusega, on see koht, kus omal käel katsetamine läheb tihti kallimaks kui algusest peale abi kutsumine.

Kuidas ise arvutada, kas ost tasub ära

Kõige lihtsam viis otsustada on jagada tööriista hind läbi kordadega, mil te seda tegelikult kasutaksite järgmise kolme kuni viie aasta jooksul. Kui tulemus on tunnihinnast (39 eurot) väiksem, tasub ost end tõenäoliselt ära. Kui tulemus on suurem, on odavam maksta töö eest iga kord eraldi.

Arvestage ka hoiukoha ja hoolduse peale — tööriist, mis seisab niiskes keldris või rõdul, roostetab ja kaotab väärtust kiiremini kui see, mida hoitakse kuivas kapis. Akutööriistade aku kaotab mahtuvust ka ilma kasutamiseta, kui neid mitu aastat kappi unustada.

• Kasutus 1–2 korda aastas ja rohkem lähiaastate jooksul: ost tasub end tõenäoliselt ära
• Ühekordne või erandlik vajadus: odavam kutsuda meister
• Tööriist maksab üle 100 euro ja kasutus on ebakindel: kaaluge laenamist tuttavalt
• Töö puudutab elektrit, gaasi või kandvat konstruktsiooni: tööriista omamine ei tee tööd ohutumaks, kutsuge spetsialist
• Väärtuslik tööriist, mida kasutate harva: arvestage hoiukoha ja korrashoiuga

Mida osta ise ja mida jätta meistri kaasavõetavaks

Baastarbed nagu ristpea- ja lameotsakutega kruvikeeraja, käsivõtmete komplekt ja mõõdulint tasuvad end peaaegu alati ära, sest neid kasutatakse igas majapidamises regulaarselt ja odavalt. Need on erinevad eritööriistadest, mida vajate haruharva.

Eritööriistad — kraanivõti, seinaotsija, spetsiifilised otsakud, torulukksepa tööriistad — on koht, kus tasub kaaluda, kas järgmise töö puhul on lihtsam helistada. Meister toob eritööriista kaasa, tunneb selle kasutamist ja teab, millal probleem vajab hoopis suuremat sekkumist.

Elektritöödel ei tasu üldse arutada omal käel tegemist — elektritöid teeb kvalifitseeritud elektrik ning omal käel katsetamine on nii ohtlik kui ka sageli seadusega piiratud.