Millist radiaatorit valida korterisse: tüübid ja suurused

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist

Vana radiaator jookseb pikapeale tüütuks — see ei soojenda ühtlaselt, on kole või lihtsalt liiga vana, et sellele kindel olla. Uue valimisel jagunevad võimalused sisuliselt kaheks: õhukesed paneelradiaatorid ja jämedamad toru- ehk bimetallradiaatorid. Peale tüübi tuleb valida õige suurus ja veenduda, et radiaator sobib teie maja küttesüsteemiga. See juhend käib need otsused läbi enne, kui te uue radiaatori paigaldust tellite.

Millist radiaatorit valida korterisse: tüübid ja suurused

Paneelradiaator vai bimetall — mis on erinevus

Paneelradiaator on lame terasplaat, tavaliselt ühe- kuni kolmekihiline, konvektsioonilamellidega taga. See soojeneb kiiresti, on odavam ja sobib enamikku korteritesse, kus küttesüsteem on stabiilne ja survet reguleerib majaühistu. Enamik uusarenduste ja renoveeritud paneelmajade kortereid saab tänapäeval just sellise radiaatoriga.

Bimetallradiaator koosneb terassüdamikust alumiiniumkattega ja meenutab vanu malmradiaatoreid, kuid on kergem. Ta peab kauem soojust, talub kõrgemat survet ja sobib majadele, kus vee kvaliteet või rõhk on kõrgem või ebastabiilsem — tüüpiliselt vanemad Tallinna kaugküttemajad, kus torustik on juba mitmed korrad vahetunud, aga süsteemi käitumine pole täiesti prognoositav.

Malmradiaatorid on turul veel olemas, kuid tänapäeval valitakse neid enamasti puumaja või vanema Kalamaja-tüüpi hoone renoveerimisel, kus soovitakse säilitada algupärast ilmet. Nende soojusinerts on suur — need jahtuvad aeglaselt, mis on sobiv, kui küttekatkestused on sagedased, aga need on rasked ja nõuavad tugevat kinnitust.

Mille järgi radiaatori suurust arvutada

Radiaatori võimsust ei valita silma järgi. Lähtepunkt on ruumi pindala ja kõrgus — tavalise 2,5–2,7 meetrise laega korteris arvestatakse tavaliselt 90–100 W ruutmeetri kohta, kui tuba on hästi soojustatud, ja rohkem, kui väliskonstruktsioonid on külmad või aknad vanad kahekordklaasid.

Nurgatoad ja pikale välisseinale jäävad ruumid vajavad rohkem võimsust kui sisemised toad. Kui vahetate radiaatorit samasse kohta ja tuba on varem piisavalt soe olnud, on lihtsaim tee valida sama või veidi suurem võimsus kui vanal radiaatoril — see on kirjas tootja andmesildil või tehases toodud tabelis.

Kui radiaatorit vahetate suurema akna, lisaruumi liitmise või täieliku renoveerimise käigus, on mõistlik võimsus üle arvutada, sest vanad normid ei arvesta praeguse soojustuse ega akende olukorraga. Ebakindluse korral on odavam tellida arvutus koos paigaldusega kui hiljem tuba juurde soojendama hakata.

Sobivus kaugküttega korrusmajaga

Enamik Tallinna paneelmaju on ühendatud kaugküttega ja radiaatorid töötavad seal ühise, majaühistu hallatava süsteemi rõhu all. See tähendab, et uus radiaator peab taluma seda survet ja olema ühendatav olemasoleva stiiginumbriga — enne ostu tasub üle vaadata, kas maja süsteem on ühe- või kahetorusüsteem, sest see mõjutab, milliseid ventiile radiaatoril vaja on.

Kahepoolse (ühetoru) süsteemiga majades tuleb kasutada radiaatoreid, kuhu saab paigaldada läbivoolu reguleerivat termostaatventiili koos möödaviigu ehk baipassiga. Kahetorusüsteemis on valik lihtsam, sest sissevool ja tagasivool on eraldi ja tavaline termostaatventiil sobib enamasti otse.

Kui te ei ole kindel, kumb süsteem majas on, tasub küsida majaühistu haldajalt või vaadata, kas radiaatoril on üks ühendus alt, kaks toru samast otsast, või kaks eraldi toru vastaskülgedel. Vale ventiili valimine on tavalisem viga kui vale radiaatori tüüp, ja see selgub enamasti alles paigalduse käigus.

Mida turundusjutust eristada

Müüjad räägivad tihti radiaatori disainist, värvivalikust ja "kiirest soojenemisest", mis on kõik tõesed, aga enamiku korterite jaoks teisejärgulised. Olulisem on radiaatori tööressurss, ühenduste tüüp ja see, kas mõõdud sobivad täpselt olemasolevasse nurka või akna alla.

"Nanotehnoloogia" või "eriline pinnakate" ei muuda seda, kuidas radiaator korteris käitub — pinnaviimistlus mõjutab peamiselt värvi vastupidavust, mitte soojusvõimsust. Otsustage tüübi ja võimsuse järgi, mitte müügitiimi sõnavara järgi.

  • Paneelradiaator: kiire, odavam, sobib stabiilse rõhuga süsteemi
  • Bimetallradiaator: vastupidavam kõrgemale rõhule ja veekvaliteedile
  • Malmradiaator: aeglane jahtumine, sobib vanema maja ilmele
  • Arvutage võimsus ruumi, mitte korteri kohta
  • Kontrollige, kas maja on ühe- või kahetorusüsteemiga
  • Vale ventiili tüüp on levinum probleem kui vale radiaatori mark

Kui radiaator on valitud, mis edasi

Kui olete tüübi ja suuruse otsustanud, on paigaldus omaette töö — vana radiaatori mahavõtmine, toru üle vaatamine, uue ülesseadmine ja süsteemi õhutamine. Meie teeme radiaatorite paigaldust hinnaga alates 85 € tööl, sõltuvalt sellest, kas ühendused jäävad samaks või tuleb torustikku muuta.

Kui radiaatoriga kaasneb torude nihutamine, uue ventiili paigaldus või stiigi juures midagi vajab korrastamist, arvestatakse see torutööna, alates 45 € tunnis. Enne tööle tulekut saame anda kindla hinnapakkumise, kui kirjeldate olukorda või saadate fotod.

Valige radiaator maja küttesüsteemi ja ruumi tegeliku soojusvajaduse järgi, mitte disaini ega müügijutu põhjal.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist