Külmunud veetorud talvel: ennetus ja mida teha, kui juba juhtus
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist
Harjumaal seisab palju maju ja suvilaid, kus veetorud jooksevad keldris, alusmüüri all, katuse all või välisseina ääres — kohtades, mida keegi eriti ei kütta. Kui õues läheb miinuskraadidesse pikaks ajaks, hakkab torudes olev vesi jahtuma ja jäätuma, ning jää paisub nii, et toru võib lõheneda. Probleem ei ilmne kohe: toru lõhkeb külmas, aga vesi voolab välja alles siis, kui jää sulama hakkab. See juhend räägib, kuidas jäätumist ennetada ja mida teha, kui toru on juba külmunud.

Miks torud üldse jäätuvad
Vesi jäätub kõige kergemini torulõikudes, mis jooksevad kütmata ruumis: keldris, garaažis, katusealuses, välisseina ja soojustuse vahel või maa sees liiga madalal, alla külmumissügavuse. Suvilates, kus küte on nädalavahetuseti või üldse väljas, on kogu majasisene torustik ohus.
Vanemates 1930ndate puumajades Nõmmel ja Kalamajal jooksevad torud tihti alusmüüri all või põranda all, kus soojustus on aastakümnetega vajunud või puudub üldse. Uuemates majades on risk pigem garaažis, tehnoruumis akna all või välisseina äärses vannitoas.
Jää tekib toru ühte kohta ja hakkab paisuma. Kuna paisumine surub torusiseselt igas suunas, lõhkeb toru sageli mitte jääkorgi kohalt, vaid natuke eemal, kraani poole — sinna, kus vesi kraani ja jää vahele lõksu jääb ja survet ei saa ära anda.
Kuidas torusid enne külma ilma kaitsta
Kõige tõhusam viis on soojustada kõik torulõigud, mis jooksevad kütmata ruumis. Selleks sobib vahtplastist või kummigraanulist toruisolatsioon, mis müüakse valmis torukujuliste kestadena — need lõigatakse toru läbimõõdu järgi ja lükatakse peale, õmblused teibitakse kinni.
Eriti tähelepanu vajavad kohad, kus toru läbib välisseina, jookseb pööningul katuslae all või kulgeb vundamendi all liiga õhukese mullakihi all. Kui toru on kaevatud maasse, peab see jääma allapoole külmumissügavust, mis Eestis tähendab tavaliselt vähemalt 1,2–1,5 meetrit, olenevalt pinnasest ja asukohast.
Suvilates, mida talveks tühjaks jäetakse, on kindlaim lahendus torustik sügisel täielikult tühjendada: sulgeda peakraan, avada kõik veekraanid ja lasta vesi torudest välja, vajadusel puhuda kompressoriga jäägid välja. Tühi toru ei saa lõhkeda.
- Soojusta kõik torulõigud kütmata ruumides toruisolatsiooniga
- Kontrolli, kas maasse kaevatud toru on külmumissügavusest allpool
- Sulge pragud ja avad keldriseinas, kust pääseb sisse külm õhk
- Hoia tehnoruumi uks talvel suletuna, aga mitte hermeetiliselt õhutihe
- Tühjenda suvila veesüsteem sügisel, kui maja jääb talveks kütmata
- Vajadusel lisa mõnele torulõigule elektriline saatekaabel
Mida teha järsu külmalaine ajal
Kui ennist on tulemas mitmepäevane tugev pakane ja majas on teadaolevalt riskantne torulõik, aitab vee liikumine torus takistada jäätumist — seisev vesi jäätub kiiremini kui liikuv. Kõige lihtsam viis on lasta ohustatud kraanist õhtuti õhukest niret joosta, umbes pliiatsi jämedusega.
See tõstab veearvet vähe, aga vähendab jäätumisriski märgatavalt kriitilistes kohtades. Mõttekas on seda teha just neis kraanides, mille toru jookseb teadaolevalt kütmata ruumis või välisseina ääres — kogu majas pole vaja.
Kui torustikus on radiaator, mis paikneb külmas ruumis (näiteks garaažis või suvilaköögis), tasub kaaluda selle asukoha muutmist või täiendavat soojustust — radiaatori ümberpaigutamise või uue paigalduse saab tellida meilt, hind alates 85 €.
Kuidas ära tunda, et toru on külmunud
Kõige selgem märk on see, et kraanist ei tule enam vett või tuleb ainult nõrk nire, samas kui teistes kraanides maja teises otsas vesi jookseb normaalselt. See viitab konkreetsele külmunud lõigule, mitte kogu süsteemi probleemile.
Kui toru on nähtav, näiteks keldris või tehnoruumis, võib jäätunud koha tuvastada kondensaadi, härmatise või toru pinna erineva temperatuuri järgi — jäätunud lõik tundub puudutades külmem. Kui midagi ei paista, tasub kontrollida just neid lõike, mis on kõige vähem soojustatud.
Kuidas jäätunud toru ohutult sulatada
Kõigepealt tuleb sulgeda selle toru peakraan, kui see on olemas, ning avada lähim kraan, et jää sulades saaks vesi ja tekkiv aur kuskilt väljuda — see vähendab survet ja lõhkemise riski. Seejärel sulatatakse jää aeglaselt, sulatuskoha lähimast otsast alustades ja liikudes jääkorgi keskosa poole.
Sobivad soojad, kuid mitte kuumad allikad: sooja veega niisutatud rätikud toru ümber, fööniga soe (mitte kuum) õhuvool, või elektriline soojenduskaabel. Föön peab liikuma pidevalt, mitte seisma ühes kohas — muidu võib plasttoru pehmeneda ja kahjustuda.
Kunagi ei tohi kasutada lahtist tuld, gaasipõletit ega äärmiselt kuuma vett — järsk temperatuurihüpe võib toru, eriti vana metalltoru, lõhkuda. See kehtib nii vask-, tsink- kui plasttorude puhul.
Kui toru asub seina sees, põranda all või kättesaamatus kohas, või kui juba on näha veekahju märke, on mõistlik pöörduda torumehe poole, kes leiab probleemkoha ja lahendab selle ilma müüri lõhkumata — meie torutööd algavad 45 €/h.
- Sulge peakraan ja ava lähim kraan enne sulatamise alustamist
- Sulata jääkorki servast keskele, mitte vastupidi
- Kasuta sooja vett, fööni sooja õhku või soojenduskaablit
- Ära kunagi kasuta lahtist tuld ega gaasipõletit
- Kui torulõik on peidus, kutsu torumees, mitte ära ürita seina lõhkuda
Kui toru on juba lõhkenud
Kui jää sulamisel selgub, et toru on juba lõhkenud ja vesi voolab, tuleb esimese asjana sulgeda maja peakraan, mitte ainult selle toru oma — see peatab vee juurdevoolu kiiremini kui otsida üles täpne katkise koha kraan. Seejärel tuleb elekter selles piirkonnas välja lülitada, kui vesi on jõudnud pistikupesade või juhtmestiku lähedale.
Lõhkenud toru parandamine ja veekahju piiramine on kiireloomuline töö — oleme kättesaadavad ööpäevaringselt just selliste juhtumite jaoks. Mida kiiremini toru suletakse ja parandatakse, seda väiksemaks jääb vee tekitatud kahju põrandale, seintele ja alumisele korrusele.
Soojustage kütmata ruumis jooksvad torud enne külmasid ilmasid ning külmunud toru sulatage aeglaselt servast keskele, mitte kunagi lahtise tulega.