Radiaator on külm ülevalt: õhk süsteemis või midagi muud

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist

Küttehooaja alguses on see üks sagedasemaid kaebusi: radiaator on all soe, aga ülaosa jääb külmaks või ainult leigeks. Enamasti on põhjus lihtne — süsteemi on kogunenud õhk, mis takistab kuumal veel radiaatori ülemisse ossa jõudmast. Aga sama sümptom võib viidata ka kinnisele ventiilile, tasakaalustamata süsteemile või probleemile kaugkütte alajaamas. See juhend aitab aru saada, millega on tegu, mida saab ise ära teha ja millal on mõistlik kutsuda toruettevõtja.

Radiaator on külm ülevalt: õhk süsteemis või midagi muud

Miks radiaator jääb ülevalt külmaks

Kõige levinum põhjus on õhk radiaatori sees. Vesi ringleb süsteemis altpoolt üles, aga õhumull kerkib radiaatori kõige kõrgemasse punkti ja tõkestab sealt kuuma vee liikumise. Tulemus on täpselt see, mida kirjeldatakse: alaosa soe, ülaosa külm või leige.

Õhku koguneb süsteemi tavaliselt siis, kui kütteperiood alles algab ja süsteem on pärast suve esimest korda tööle pandud, või kui hiljuti tehti radiaatorite juures tööd — vahetati ventiili, lisati uus radiaator või lasti süsteem osaliselt tühjaks. Ka väike lekke, mida silmaga ei märka, laseb õhku sisse pikema aja jooksul.

Vanades kortermajades, kus küte tuleb kaugküttevõrgust, võib õhk koguneda ka pärast alajaama hooldustöid või rõhumuutusi võrgus. Sel juhul kurdavad tavaliselt mitu korterit maja samas stangis korraga, mitte ainult üks radiaator.

Kuidas radiaatorit ise õhutada

Radiaatori õhutamine on lihtne töö, mida saab enamik inimesi ise teha. Vajate radiaatori õhutusvõtit (enamasti nelikantvõti, mõnel radiaatoril lihtsalt kruvikeeraja jaoks sobiv pilu), lappi ja väikest kaussi vee kogumiseks.

Kütte peaks selle töö ajaks sisse jätma, sest õhk liigub soojas vees kergemini üles. Avage õhutusventiil aeglaselt vastupäeva, kuni kuulete sisisevat heli — see on väljuv õhk. Niipea kui heli vaikib ja hakkab tulema ühtlane veejoad ilma mullideta, keerake ventiil kiiresti kinni.

Kui majas on tsentraalne küttesüsteem ja mitu radiaatorit, õhutage need alt üles ja lähimast kaugimani boilerist või alajaamast arvates — nii tõukab peale tulev vesi õhu ühtlasemalt välja. Pärast õhutamist kontrollige süsteemi rõhku, kui teie majal on selleks manomeeter, ja vajadusel lisage vett vastavalt tootja juhistele.

  • Radiaatori õhutusvõti (enamasti nelikant)
  • Väike kauss või lapp vee kogumiseks
  • Kütte jätke sisse töö ajaks
  • Avage ventiil aeglaselt, kinni niipea kui tuleb ühtlane veejuga
  • Korterelamus õhutage radiaatorid boilerile lähimast kaugimani

Millal probleem ei ole õhk, vaid midagi muud

Kui õhutamine ei aita ehk radiaator jääb ikka ülevalt külmaks, tasub kontrollida termostaatventiili. Kui see on kinni kiilunud või valesti seadistatud, ei lase see kuuma vett radiaatorisse üldse piisavalt. Proovige ventiili keerata täiesti lahti ja jälgida, kas midagi muutub.

Teine levinud põhjus on tasakaalustamata küttesüsteem — kui majas või korteris on mitu radiaatorit ja üks neist on liiga kaugel katlast või alajaamast, ei pruugi see piisavalt sooja vett saada isegi ilma õhuta. See on tavaliselt terve süsteemi probleem, mitte ühe radiaatori oma, ja vajab toruspetsialisti hinnangut.

Kui kogu maja või mitme korteri radiaatorid on korraga jahedad või ebaühtlased, on tõenäoliselt tegu kaugkütte alajaama või maja üldise süsteemi probleemiga. Sel juhul tuleb pöörduda korteriühistu poole, kes suhtleb võrguettevõtjaga — ühe korteri sees seda ise parandada ei saa.

Mis on ohtlik ja mis võib oodata

Külm radiaator ise ei ole ohtlik, aga see, mis selle põhjustab, vahel on. Kui märkate vee lekkimist ventiili juurest, radiaatori küljest või torude ühenduskohtadest, ärge jätke seda vaatama — väike leke muutub kergesti suureks ja võib kahjustada põrandaid või naaberkorterit.

Kui süsteemi rõhk langeb korduvalt pärast õhutamist ja lisamist, on kusagil tõenäoliselt väike leke, mida silmaga ei näe. See on põhjust lasta üle vaadata enne kui rõhk langeb nii palju, et katel või alajaam lülitub tõrke tõttu välja.

Kui radiaator on lihtsalt jahedam kui tahaks, aga midagi ei leki ega tilgu, võib rahulikult oodata sobiva aja ja kutsuda toruettevõtja, kui õhutamine ise ei aidanud. See ei ole hädaolukord.

Millal kutsuda abi ja mida see maksab

Kui olete radiaatori õhutanud ja probleem püsib, termostaatventiil on korras aga soojust ikka napib, on mõistlik lasta süsteem üle vaadata. Torutööd algavad hinnaga 45 € tunnist ja sisaldavad ventiilide, ühenduste ja rõhu kontrolli ning vajadusel reguleerimist.

Kui radiaator ise on vana, roostetanud seest või ebaühtlaselt soojenev ka pärast õhutamist ja ventiilide kontrolli, võib olla mõistlikum see välja vahetada, mitte lappida. Radiaatorite paigaldus maksab alates 85 € tööst, sõltuvalt radiaatori tüübist ja olemasolevast torustikust.

Suuremate tööde puhul anname fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva, pärast seda kui olete kirjeldanud probleemi või saatnud pildid. Kui asi osutub lihtsaks, ei maksa te rohkem kui vaja.

Külm ülaosa soojal radiaatoril tähendab enamasti õhku süsteemis ja seda parandab õhutamine ise, aga kui see ei aita, kontrollige ventiili ja lekkeid enne, kui probleem süveneb.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist