Krohvitud sein või kipsplaat: kumb valida remondis

Mis vahe on krohvimisel ja kipsplaadi paigaldamisel

Krohvimine tähendab, et olemasolevale seinale kantakse mitmes kihis krohvisegu, mis kuivades moodustab uue kõva pinna. See sobib hästi seintele, mis on juba enam-vähem terved, aga ebatasased või pragudega — krohv täidab ebatasasused ja loob ühtse aluspinna värvile või tapeedile.

Kipsplaat seevastu on kuiv meetod: plaadid kinnitatakse metallkarkassi või liimi peale olemasoleva seina ette. Sein ei kuivagi kunagi märjaks, sest pinnale tuleb valmis toode, mida vaid ühendus- ja kruvikohtades tuleb krohvida ja lihvida.

Kumb sobib viltusele Nõukogude-aegsele seinale

Paneelmajade ja vanade telliskorterite seinad on tihti kaldu või lainelised mitme sentimeetri ulatuses. Õhukese krohvikihiga sellist viltust ära ei peida — kui kõrvalekalle on suur, tuleb kanda ebamõistlikult jäme kiht, mis kuivab kaua ja võib pragunema minna.

Kipsplaat karkassil lahendab selle probleemi otse: karkassi lattide abil saab seina täiesti sirgeks reguleerida, sõltumata sellest, kui viltune on originaalpind selle taga. See on põhjus, miks vanades majades eelistatakse tänapäeval sageli kipsplaati, kui sirgus on prioriteet.

Kiirus ja mustus remondi ajal

Krohvimine on märg protsess: iga kiht vajab kuivamisaega, tavaliselt päev kihi kohta, suuremate paranduste puhul rohkem. Kogu see aeg on ruumis niiskus ja tolm, põrandad ja mööbel tuleb kaitsta, ja järgmist etappi ei saa alustada enne, kui eelmine on täielikult kuivanud.

Kipsplaadiga saab sama seina valmis teha oluliselt kiiremini, sest karkassi ja plaatide paigaldus ei sõltu kuivamisest — ainult liitekohtade krohvimine ja lihvimine vajab paar päeva. Mustust tuleb lihvimisest, aga see jääb kohalikuks ja on kiiremini koristatav kui märg krohvitolm.

Helipidavus ja ruumi kadumine

Krohvitud sein ei võta ruumi peaaegu üldse, kihi paksus jääb tavaliselt mõne millimeetri piiresse. Kipsplaadi karkass koos isolatsiooniga võtab tüüpiliselt 5–10 cm ruumi seina ja plaadi vahele, mis väikeses korteris on tunnetatav, eriti kui tehakse mitu külgnevat seina.

• Krohv: peaaegu ei muuda ruumi mõõtu
• Kipsplaat karkassil: 5–10 cm ruumi vähem seina kohta
• Kipsplaadi vahele mahub mineraalvill, mis parandab helipidavust naaberruumi või -korteri suhtes
• Krohvitud sein annab parema helipidavuse vaid siis, kui aluseks on juba mahukas müüritis

Hind ja millal kumbki on odavam

Väiksemate ebatasasuste ja üksikute pragude puhul on krohvimine tavaliselt odavam ja mõistlikum lahendus — ei vaja karkassi materjali ja tööd on lihtsam ette näha. Meie kipsplaaditööd algavad 28 € tellimuse kohta ja maalritööd 12 € tellimuse kohta, suurema pinna korral antakse fikseeritud hinnapakkumine kirjelduse või fotode põhjal.

Suure viltususe, elektri- ja torustiku peitmise või lisaisolatsiooni vajaduse korral tasub arvestada, et krohviga saavutatav tulemus võib nõuda rohkem tööaega kui esmapilgul paistab, sest jämedad kihid tuleb kanda mitmes etapis. Sel juhul tuleb kipsplaat sageli lõpuks soodsamaks ja kindlamaks lahenduseks.

Millise variandi me tavaliselt soovitame

Tüüpilises Tallinna korteris, kus seinad on kergelt ebatasased, aga mitte drastiliselt viltused, on krohvimine mõistlik valik — see on odavam, ei võta ruumi ja sobib hästi enne maalritöid. Kui plaanite niikuinii värvida või tapeetida, tasub krohv ja maalritööd tellida ühest käest, see hoiab ajakava ja vastutuse lihtsana.

Kui sein on tunduvalt viltune, sooviti head helipidavust naaberruumi suhtes, või taga on vaja peita torusid ja juhtmeid, on kipsplaat karkassil parem tee. Otsust on kõige lihtsam teha, kui vaatame seina koos üle ja mõõdame ära, kui suur on tegelik kõrvalekalve.